EHE-märgise taotlemise töövihik:
http://www.eas.ee/vfs/3507/EHE_margise_toovihik.pdf
EHE-märgise kriteerimid:
http://www.eas.ee/vfs/3506/EHE_margise_kriteeriumid.pdf
Wednesday, June 04, 2008
Thursday, May 29, 2008
Tuesday, May 27, 2008
Arno ja Indrek
Arno ja Indrek
Originally uploaded by Ruukel
Soomaal tuleb homme ökoturismi arutelu
www.sakala.ajaleht.ee/270508/esileht/uudised/5033898.php
Friday, May 09, 2008
Thursday, May 01, 2008
Responsible Tourism Conference in Tallinn, Estonia
"Developing Responsible Tourism” Conference
Date: 6 May 2008
Place: Nordic Hotel Forum
Moderator: Robert Oetjan
The conference is organised in co-operation with the Enterprise Estonia Tourist Board, Estonian Walking Union and Estonian Ecotourism Association.
Purpose of the Conference: To inform the Estonian public of the importance of responsible development in the planning of the development of tourism and of development in general. At the conference we would like to touch on topics that every individual, as a consumer and as a developer, comes across in their daily lives. Our lives and daily business activities can be sustainable only if we are aware of the main functioning processes, and everyone personally acknowledges their responsibility in improving and preserving their physical and social environment.
The general purpose of the conference: to preserve to a greater extent that which we wish to keep and show to others - that we do not destroy it first!
Target group: Tourism sector employees, development workers, planners, funding bodies, decision makers.
Preliminary conference schedule:
10. 00 – 10.15
Opening
10.15 – 10.45
AN INTRODUCTION TO HELP US TO UNDERSTAND WHY WE NEED TO BE MORE SUSTAINABLE IN REGARD TO OUR SURROUNDINGS AND TAKE MORE RESPONSIBILITY FOR OUR ACTIONS!
TOPICS: The positive and negative influences of tourism on our environment (can there be any at all; preserving our inheritance), to our economy (macroeconomic profit, part of the money tourists spend stays at the location), and to the community (also an understanding of the local culture; respect for the hosts), responsible business operation.
Professor Wolfgang Strasdas
Wolfgang is experienced in the topics of sustainable tourism (concept, positive and negative effects, examples) and tourism & climate change.
10.50 – 11.20
THEORETICAL SESSION. WHAT IS RESPONSIBLE ACTING? THE BASIC PRINCIPLES OF SUSTAINABLE TOURISM/RESPONSIBLE DEVELOPMENT (EXPLAIN THE DIFFERENCE), DEMAND, SUPPLY, DESTINATIONS AND SUSTAINABLE DEVELOPMENT, LOBBYING. WITH SOME EXAMPLES FROM AUSTRIA.
What is responsible tourism?
Why responsible / sustainable tourism?
Demands from the consumer
Challenges from the tourist destination side
Some experiences from case studies – positive results and obstacles
Käsestrasse Bregenzerwald (Cheese Road Bregenzerwald)
Gentle Mobility Werfenweng
Industrial heritage as tourism USP – examples from Austria and Germany
Reasons why. Austrian case studies – political framework
Lessons to be learned for tourism planning
Other points that can be included as an assignment
1) brings greater economic profit to the local community, raises the welfare of the hosting community, improves work conditions / possibilities;
2) involves the local community in decisions that bring change to their lives;
3) makes a positive contribution to preserving the natural / cultural inheritance and diversity of the world;
4) offers the tourist enjoyable experiences through contact with the local community, better understanding of local culture, social and environmental questions;
5) minimizes the negative economical, social and environmental influence and;
6) is culturally sensitive, develops respect between tourist and host, creates local pride and trust.
Christian Baumgartner
Austria
11.20 – 11.40
Why do we have to be more responsible?
1.Introduction / why do we have to think about this topic today?
2.What has changed during the past 10-20 years in tourism in connection with climate change (also in connection with how the country is utilised)? What is waiting ahead? Some global examples, trends, changes and forecasts.
3.What conclusions should we draw from this? If we are not aware of these vital aspects and influences, what can happen, particularly in tourism? Examples from irreversible changes that have already taken place.
4.What are the vital steps, from the point of view of the strategic development of tourism, that governments and other similar institutions should take, so that the situation would improve, not worsen?
5.What concrete steps could we start with today, for everyone who is working in tourism, or other, development industries, where natural resources are an essential component? Examples will be added to end on a positive note and give everyone something to take home - what to do.
Light introduction, but already here we could start distilling problematic areas, solutions, examples of solutions.
Academic topic, but good practical examples would increase the credibility of the lecture and the connection with the actual situation
Niek Beunders
Holland
11.40 – 12.00 Coffee break
12.00 – 12.30
What is happening in Estonia, what could we do so that the development of our tourism becomes more responsible?
What is happening in Estonia (undesirable consequences that have already surfaced)?
The opposition to tourism rises in communities.
Land owners try to restrict access and right of passage.
Their arguments (exhausting nature, disturbing the local community, decreased security).
The number of untouched natural habitats has decreased (nature reserves and places of natural beauty are increasingly utilised).
The development of housing spreading to places of natural beauty (they give the developer a unique selling point, but in the community this increases the dislike for those who access and pass through green areas.).
Places of interest are seasonally over-exploited and not looked after adequately.
What do we want to see in Estonia in the future? The prerequisite for the following is that tourists want to see unspoiled natural sights and a vital culture, and Estonians want to live owning exactly this.
Estonian nature and culture remains, our common national property.
The number of unspoiled nature reserves remains the same or increases.
Tourism does not change the usual lifestyle of the community, but supports its continued existence.
Ethical principles are preserved (everyone’s rights and responsibilities recognised).
Continued rights of access and passage.
Owner’s rights are provided for by regulations and everyone’s right is balanced.
Communities are interested in tourism and see profit in it.
The number of tourists is dispersed seasonally and territorially.
Tourists accept the principles of sustainability (move without leaving traces, without disturbing the community).
In local government planning, the main emphasis is on public interests (the interests of the community and the environment); the developer’s interests come second.
Business operators have accepted sustainable acting practises and joined the standards of operation.
The development of hiking routes and service point frameworks are based on sustainability principles.
Canoe tourism has decreased. Most tourists prefer to travel by local transport, bicycle or on foot and stay in one region for longer.
Presenter: Elina Rääsk, Estonia
12.30 – 13.30 Lunch
13.30 – 14.00
Planning (towns, regions etc). Does one take into account the direction of the development, capacities, influences, increasing burden, of tourism? Sustainable property development, etc.
Pille Metspalu
14.00 – 14.30
A discussion on the legal aspects of planning and responsibility.
Presenter: From Law Office Aivar Pilv
14.30 – 15.00 Coffee break
15.00 – 15.30
Fair Trade in Tourism (FTT)
A brief summary of Fair Trade. What is Fair Trade in tourism? (history and connections, principles, examples / countries, destinations). Where does one use Fair Trade Tourism and how long has it been practiced? Studies on its impact, knowledge of it among people, connections with responsible tourism?
Does FTT have an impact on the reputation of the destination? Do tourists prefer destinations which prioritise FTT? FTT / its impact on the community and its development.
A practical session: What to do and where to start: Some good examples.
Rolf Pfeifer
Postfach 50 02 06
D - 79028 Freiburg
Telephone: 0049 – 761 / 13776888
E-mail: info@forumandersreisen.de
rolf.pfeifer@forumandersreisen.de
15.30 – 16.30
THE NEXT LEVEL:
BUSINESS OPERATOR’S SESSION
Case study 1
ITALY / HOW A BUSINESS OPEARTOR IS INVOLVED IN THIS GLOBAL PROCESS AND WHAT PROFIT/LOSSES HE CAN HAVE IF HE REMAINS INDIFFERENT!
Business operator and responsible action: What and why?
20 min
Italian example: Introduction - a global approach: why does the business operator need to think about responsible action? A more business operator-centred approach - what motivates a business operator? Clients and their expectations of the services, the business operator and their expectations of the client.
Case study 2
20 min
Case study 3
20 min
Andreas Ferrano, Italy
Alessio Satta, Italy
Ammende Villa
16.30 – 17.15
Fair Trade in Estonia
Date: 6 May 2008
Place: Nordic Hotel Forum
Moderator: Robert Oetjan
The conference is organised in co-operation with the Enterprise Estonia Tourist Board, Estonian Walking Union and Estonian Ecotourism Association.
Purpose of the Conference: To inform the Estonian public of the importance of responsible development in the planning of the development of tourism and of development in general. At the conference we would like to touch on topics that every individual, as a consumer and as a developer, comes across in their daily lives. Our lives and daily business activities can be sustainable only if we are aware of the main functioning processes, and everyone personally acknowledges their responsibility in improving and preserving their physical and social environment.
The general purpose of the conference: to preserve to a greater extent that which we wish to keep and show to others - that we do not destroy it first!
Target group: Tourism sector employees, development workers, planners, funding bodies, decision makers.
Preliminary conference schedule:
10. 00 – 10.15
Opening
10.15 – 10.45
AN INTRODUCTION TO HELP US TO UNDERSTAND WHY WE NEED TO BE MORE SUSTAINABLE IN REGARD TO OUR SURROUNDINGS AND TAKE MORE RESPONSIBILITY FOR OUR ACTIONS!
TOPICS: The positive and negative influences of tourism on our environment (can there be any at all; preserving our inheritance), to our economy (macroeconomic profit, part of the money tourists spend stays at the location), and to the community (also an understanding of the local culture; respect for the hosts), responsible business operation.
Professor Wolfgang Strasdas
Wolfgang is experienced in the topics of sustainable tourism (concept, positive and negative effects, examples) and tourism & climate change.
10.50 – 11.20
THEORETICAL SESSION. WHAT IS RESPONSIBLE ACTING? THE BASIC PRINCIPLES OF SUSTAINABLE TOURISM/RESPONSIBLE DEVELOPMENT (EXPLAIN THE DIFFERENCE), DEMAND, SUPPLY, DESTINATIONS AND SUSTAINABLE DEVELOPMENT, LOBBYING. WITH SOME EXAMPLES FROM AUSTRIA.
What is responsible tourism?
Why responsible / sustainable tourism?
Demands from the consumer
Challenges from the tourist destination side
Some experiences from case studies – positive results and obstacles
Käsestrasse Bregenzerwald (Cheese Road Bregenzerwald)
Gentle Mobility Werfenweng
Industrial heritage as tourism USP – examples from Austria and Germany
Reasons why. Austrian case studies – political framework
Lessons to be learned for tourism planning
Other points that can be included as an assignment
1) brings greater economic profit to the local community, raises the welfare of the hosting community, improves work conditions / possibilities;
2) involves the local community in decisions that bring change to their lives;
3) makes a positive contribution to preserving the natural / cultural inheritance and diversity of the world;
4) offers the tourist enjoyable experiences through contact with the local community, better understanding of local culture, social and environmental questions;
5) minimizes the negative economical, social and environmental influence and;
6) is culturally sensitive, develops respect between tourist and host, creates local pride and trust.
Christian Baumgartner
Austria
11.20 – 11.40
Why do we have to be more responsible?
1.Introduction / why do we have to think about this topic today?
2.What has changed during the past 10-20 years in tourism in connection with climate change (also in connection with how the country is utilised)? What is waiting ahead? Some global examples, trends, changes and forecasts.
3.What conclusions should we draw from this? If we are not aware of these vital aspects and influences, what can happen, particularly in tourism? Examples from irreversible changes that have already taken place.
4.What are the vital steps, from the point of view of the strategic development of tourism, that governments and other similar institutions should take, so that the situation would improve, not worsen?
5.What concrete steps could we start with today, for everyone who is working in tourism, or other, development industries, where natural resources are an essential component? Examples will be added to end on a positive note and give everyone something to take home - what to do.
Light introduction, but already here we could start distilling problematic areas, solutions, examples of solutions.
Academic topic, but good practical examples would increase the credibility of the lecture and the connection with the actual situation
Niek Beunders
Holland
11.40 – 12.00 Coffee break
12.00 – 12.30
What is happening in Estonia, what could we do so that the development of our tourism becomes more responsible?
What is happening in Estonia (undesirable consequences that have already surfaced)?
The opposition to tourism rises in communities.
Land owners try to restrict access and right of passage.
Their arguments (exhausting nature, disturbing the local community, decreased security).
The number of untouched natural habitats has decreased (nature reserves and places of natural beauty are increasingly utilised).
The development of housing spreading to places of natural beauty (they give the developer a unique selling point, but in the community this increases the dislike for those who access and pass through green areas.).
Places of interest are seasonally over-exploited and not looked after adequately.
What do we want to see in Estonia in the future? The prerequisite for the following is that tourists want to see unspoiled natural sights and a vital culture, and Estonians want to live owning exactly this.
Estonian nature and culture remains, our common national property.
The number of unspoiled nature reserves remains the same or increases.
Tourism does not change the usual lifestyle of the community, but supports its continued existence.
Ethical principles are preserved (everyone’s rights and responsibilities recognised).
Continued rights of access and passage.
Owner’s rights are provided for by regulations and everyone’s right is balanced.
Communities are interested in tourism and see profit in it.
The number of tourists is dispersed seasonally and territorially.
Tourists accept the principles of sustainability (move without leaving traces, without disturbing the community).
In local government planning, the main emphasis is on public interests (the interests of the community and the environment); the developer’s interests come second.
Business operators have accepted sustainable acting practises and joined the standards of operation.
The development of hiking routes and service point frameworks are based on sustainability principles.
Canoe tourism has decreased. Most tourists prefer to travel by local transport, bicycle or on foot and stay in one region for longer.
Presenter: Elina Rääsk, Estonia
12.30 – 13.30 Lunch
13.30 – 14.00
Planning (towns, regions etc). Does one take into account the direction of the development, capacities, influences, increasing burden, of tourism? Sustainable property development, etc.
Pille Metspalu
14.00 – 14.30
A discussion on the legal aspects of planning and responsibility.
Presenter: From Law Office Aivar Pilv
14.30 – 15.00 Coffee break
15.00 – 15.30
Fair Trade in Tourism (FTT)
A brief summary of Fair Trade. What is Fair Trade in tourism? (history and connections, principles, examples / countries, destinations). Where does one use Fair Trade Tourism and how long has it been practiced? Studies on its impact, knowledge of it among people, connections with responsible tourism?
Does FTT have an impact on the reputation of the destination? Do tourists prefer destinations which prioritise FTT? FTT / its impact on the community and its development.
A practical session: What to do and where to start: Some good examples.
Rolf Pfeifer
Postfach 50 02 06
D - 79028 Freiburg
Telephone: 0049 – 761 / 13776888
E-mail: info@forumandersreisen.de
rolf.pfeifer@forumandersreisen.de
15.30 – 16.30
THE NEXT LEVEL:
BUSINESS OPERATOR’S SESSION
Case study 1
ITALY / HOW A BUSINESS OPEARTOR IS INVOLVED IN THIS GLOBAL PROCESS AND WHAT PROFIT/LOSSES HE CAN HAVE IF HE REMAINS INDIFFERENT!
Business operator and responsible action: What and why?
20 min
Italian example: Introduction - a global approach: why does the business operator need to think about responsible action? A more business operator-centred approach - what motivates a business operator? Clients and their expectations of the services, the business operator and their expectations of the client.
Case study 2
20 min
Case study 3
20 min
Andreas Ferrano, Italy
Alessio Satta, Italy
Ammende Villa
16.30 – 17.15
Fair Trade in Estonia
Tuesday, April 29, 2008
Outdoor Recreation and Nature Tourism
I was lecturing yesterday for students of Pärnu University, Estonia about Trends in Nature Tourism. I googeled about the issue and found a following interesting report:
"Outdoor Recreation and Nature Tourism: A European Perspective".
"Outdoor Recreation and Nature Tourism: A European Perspective".
Thursday, April 10, 2008
Tulekul vastutustundliku turismi konverents
EASi turismiarenduskeskus koostöös Eesti Matkaliidu ning Eesti Ökoturismi Ühendusega korraldab 6. mail 2008 algusega 10.00 Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvahelise konverentsi „Vastutustundliku turismi arenguvõimalused Eestis”.
Konverentsi eesmärgiks on teadvustada Eesti avalikkusele vastutustundliku lähenemise tähtsust turismis, aga ka laiemalt igasuguse äritegevuse puhul, mis on seotud turismi arendamisega. Esinejad on nii Saksamaalt, Austriast, Itaaliast kui Eestist. Konverentsi avab Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi.
„Konverents käsitleb teemasid, millega puutume kokku iga päev, kas siis turismi arendaja, ettevõtja või tarbija rollis olles. Meie elu ja igapäevane tegevus saab olla jätkusuutlik vaid siis, kui igaüks tajub isiklikult vastutust ümbritseva elukeskkonna säilitamise ja paremaks muutmise eest,” sõnas EASi turismi tootearenduse vanemkonsultant Tiina Tarma.
Ettekannetes käsitletakse säästva turismi arengu ja vastutustundliku ettevõtlusega seotud teemasid, valdkonnaga seotud juriidilisi küsimusi ning tutvustatakse laiemalt õiglast kaubandust ja selle seoseid turismiga. Osalejatel on võimalus kohapeal tutvuda Eestis pakutavate õiglase kaubanduse toodetega.
Ootame konverentsile turismisektoris töötavaid inimesi, kohalike omavalitsuste arendustöötajaid, planeerijaid, finantseerijaid ja otsustajaid.
Konverentsi korraldust kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Registreerida saab kuni 30. aprillini.
Osalustasu on 550 krooni, millele lisandub käibemaks 18%.
Konverentsi programm
Konverentsi eesmärgiks on teadvustada Eesti avalikkusele vastutustundliku lähenemise tähtsust turismis, aga ka laiemalt igasuguse äritegevuse puhul, mis on seotud turismi arendamisega. Esinejad on nii Saksamaalt, Austriast, Itaaliast kui Eestist. Konverentsi avab Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi.
„Konverents käsitleb teemasid, millega puutume kokku iga päev, kas siis turismi arendaja, ettevõtja või tarbija rollis olles. Meie elu ja igapäevane tegevus saab olla jätkusuutlik vaid siis, kui igaüks tajub isiklikult vastutust ümbritseva elukeskkonna säilitamise ja paremaks muutmise eest,” sõnas EASi turismi tootearenduse vanemkonsultant Tiina Tarma.
Ettekannetes käsitletakse säästva turismi arengu ja vastutustundliku ettevõtlusega seotud teemasid, valdkonnaga seotud juriidilisi küsimusi ning tutvustatakse laiemalt õiglast kaubandust ja selle seoseid turismiga. Osalejatel on võimalus kohapeal tutvuda Eestis pakutavate õiglase kaubanduse toodetega.
Ootame konverentsile turismisektoris töötavaid inimesi, kohalike omavalitsuste arendustöötajaid, planeerijaid, finantseerijaid ja otsustajaid.
Konverentsi korraldust kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Registreerida saab kuni 30. aprillini.
Osalustasu on 550 krooni, millele lisandub käibemaks 18%.
Konverentsi programm
Thursday, March 20, 2008
Säästev turism ja ökoturism
Kirjutasin Rohelise Jõemaa Koostöökogu tellimusel artikli säästvast turismist.
Mis on säästev turism?
Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.
Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.
Säästva turismi eriliik- ökoturism
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon).
Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.
Vastutustundlik turism
inglise keeles responsible tourism) on mõiste, mida järjest enam kasutatakse säästva turismi mõistega paralleelselt. Vastutustundlik turism:
- toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tõstab võõrustava kogukonna heaolu, parandab töötingimusi ja -võimalusi;
- kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
- panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse, maailma mitmekesisuse säilitamisesse;
- pakub turistidele nauditavamaid elamusi läbi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse küsimustes;
- minimeerib negatiivsed majanduslikud-, sotsiaalsed- ja keskkonnamõjud;
- on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja võõrustajate vahel, loob kohalikku uhkust ja usaldust
Vastutus sise- ja välisruumi ees
Turismisektori keskkonnavastutus on eriline – siin on põhjust rääkida sise- ja välisruumist. Välisruum hõlmab seda väliskeskkonda, mida me ei oma ja mille üle me ei otsusta. Välisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning käitumise eest. Vastutus, mida me peame jagama ning teistega kokkuleppeni jõudma. Välisruum on tähtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistel tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus välisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.
Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
- kesk- ja omavalitsused;
- üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
- kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
- turismi- ja teiste teenuste pakkujad;
- turistid, külastajad, elanikud;
- meedia;
- akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused jt
Siseruum on keskkonnavastutus selle tegevuse üle mingis ruumis, mis kuulub mingile üksikule organisatsioonile. See vastutus hõlmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille üle ettevõttel või organisatsioonil on otsustamisõigus. See keskkonnavastus kehtib sisseostu, tootmise ja müümise kohta. Samasuguseid nõudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile.
Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav nähtus. Välisruumi ühine vastutuse teadvustamine ja realiseerimine on aeganõudev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid pädevust nõudvaid valdkondi. Klient aga väärtustab reisi valikul ning selle vältel kogu tervikut.
Ökomärgised ja säästev turism
Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.
Eestis toimivad järgmised ökomärgistamise süsteemid:
Roheline Võti
EHE
PAN Parks
Roheline Võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis. Rohelise võtme nõuded hõlmavad 12 peatükki:
- keskkonnajuhtimine
- personali kaasamine
- külastajate informeerimine
- vesi
- pesemis- ja koristustööd
- jäätmed
- energia
- toiduained
- siseruumide õhk
- ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
- rohelised tegevused
- administreerimine
Lähemalt : http://www.visitestonia.com/green
EHE on ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama kuuele üldisele nõudele:
- turismiettevõte pakub loodus- ja/või kultuuripärandiga seotud elamusi
- ettevõtte tegevust iseloomustab hoolitsus looduse eest, keskkonnanõuetega arvestamine, külalislahkuks, kõrge elamuskvaliteet ja püüd selle pideva parendamise suunas
- ettevõte on regitreeritud ja tegutseb Eestis
- ettevõte tunneb ja järgib Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid võimalikke ettekirjutusi
- vähemalt üks inimene ettevõttest on läbinud koolituse “Eesti ökoturism ja EHE-märgis”. Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust,
- ettevõte kohandab EHE-tooteid ümbritseva keskkonnaga parimal võimalikul moel
EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
- sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
- kohaliku majanduse toetamine
- tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
- loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
- suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
- kvaliteet ja turvalisus
Loe lähemalt : http://www.ecotourism.ee
PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 2008 märtsikuu seisuga on Euroopas 10 rahvusparki, mis on läbinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja näitajate pooles PAN Parks võrgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a sügisest on sündinud otsus taotleda sertifikaati.
Loe lähemalt : http://www.panparks.org
Sihtkoha analüüs
Sihtkoha analüüs annab ettevõttele ülevaate piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustest. Koos oma tegevuse, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab analüüs aluse nii tootearenduseks kui väärtuste säilitamiseks. Sihtkoha analüüsi võib võrrelda näiteks kaitsekorralduskavadega või metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja võimaldavad tõhusamat ja targemat piirkonna majandamist.
Hästi koostatud sihtkoha analüüsi saab kasutada mitmel erineval moel, näiteks:
· juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada selle läbi et kindlustada piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tõepoolest optimaalne kasutamine erinevates turismitoodetes
· retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja linnustikule viies sellega miinimumini igasugused häirimised. Näiteks kevade esimesed ratsaretked tehakse teistel radadel kui suvised.
· uued ja atraktiivsed turismitooted saab välja arendada kasutades sihtkohaanalüüsi nimekirja piirkonna vaatamisväärtustest
· lihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele töötajatele
· lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas
· lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade ülekasutamine ja loomastiku-linnustiku häirimine
· Lõpuks on sihtkohaanalüüsi loodus- ja kultuuriväärtuste nimekiri suurepärane tööriist et arendada konkreetset aktiivset loodus- ja või kultuur
Sihtkoha analüüsi koostamise sammud EHE-märgise taotlemisel:
1.otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja muretse kaardimaterjal
2.kirjelda oma tegevust sihtkohas
3.koosta transpordi aruanne
4.tegevuste aruanne
5.nimekiri maaomanikest
6.nimekiri loodusväärtustest
7.nimekriri kultuuriväärtustest
8.kirjelda muud maa- ja looduskasutust sihtkohas
9.kirjelda oma kohalikku koostöövõrgustikku
10. nimeta ja hinda oma tegevuse võimalikke ngatiivseid mõjusid
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Turismiettevõtte keskkonnaplaan
Keskkonnaplaani koostamine ettevõttele aitab välja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegevuskava ettevõtte negatiivse keskkonnamõju järkjärguliseks vähendamiseks.
Turismiettevõttel on rida põhjusi miks muuta oma tegevus keskkonasõbralikumaks:
keskkonnatöö teavitab kõrgemast kvaliteedist. Uuringud näitavad, et paljud tarbijad on nõus maksma suuremat hinda keskkonnamärgisega toodete ja teenuste eest.
Keskkonnatöö hoiab raha kokku. Keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vähem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiivis hoiab kokku tuhandeid kroone.
Keskkonnatöö tõstab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vähenda negatiivset keskkonnamõju vaid annab ka külastajale lisaväärtuse. Näiteks elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alküül-bensiin mootorsaani paagis vähem heitgaase.
Keskkonnatöö parandab töötingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vähem kahjulikud kütted ei paranda mitte vaid külastajate elamusi vaid sama tähtis on et ka ettevõtte töötajate töökeskkond paraneb.
Keskkonnaplaani koostamine:
1.Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia täna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2.Transport sihtkohas. Milliseid sõidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamõju vähendada?
3.Majutus.
4.Toidu valmistamine ja toitlustamine
5.Majapidamisvahendid ja varustus
6.Kemikaalid ja kütused
7.Klientide informeerimine ja kaasamine
8.Turundus ja administratsioon
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Allikad ehk lisalugemist :
Kohtumispaik - Biosfääri kaitsela kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja: SA Lõuna-Eesti Turism. Tallinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Käsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTÜ Eesti Maaturism. Tallinn, 2002.
Säästva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Säästva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Põllumajandusministeerium. Tallinn-Tartu 1995
Mis on säästev turism?
Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.
Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.
Säästva turismi eriliik- ökoturism
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon).
Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.
Vastutustundlik turism
inglise keeles responsible tourism) on mõiste, mida järjest enam kasutatakse säästva turismi mõistega paralleelselt. Vastutustundlik turism:
- toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tõstab võõrustava kogukonna heaolu, parandab töötingimusi ja -võimalusi;
- kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
- panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse, maailma mitmekesisuse säilitamisesse;
- pakub turistidele nauditavamaid elamusi läbi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse küsimustes;
- minimeerib negatiivsed majanduslikud-, sotsiaalsed- ja keskkonnamõjud;
- on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja võõrustajate vahel, loob kohalikku uhkust ja usaldust
Vastutus sise- ja välisruumi ees
Turismisektori keskkonnavastutus on eriline – siin on põhjust rääkida sise- ja välisruumist. Välisruum hõlmab seda väliskeskkonda, mida me ei oma ja mille üle me ei otsusta. Välisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning käitumise eest. Vastutus, mida me peame jagama ning teistega kokkuleppeni jõudma. Välisruum on tähtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistel tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus välisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.
Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
- kesk- ja omavalitsused;
- üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
- kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
- turismi- ja teiste teenuste pakkujad;
- turistid, külastajad, elanikud;
- meedia;
- akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused jt
Siseruum on keskkonnavastutus selle tegevuse üle mingis ruumis, mis kuulub mingile üksikule organisatsioonile. See vastutus hõlmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille üle ettevõttel või organisatsioonil on otsustamisõigus. See keskkonnavastus kehtib sisseostu, tootmise ja müümise kohta. Samasuguseid nõudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile.
Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav nähtus. Välisruumi ühine vastutuse teadvustamine ja realiseerimine on aeganõudev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid pädevust nõudvaid valdkondi. Klient aga väärtustab reisi valikul ning selle vältel kogu tervikut.
Ökomärgised ja säästev turism
Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.
Eestis toimivad järgmised ökomärgistamise süsteemid:
Roheline Võti
EHE
PAN Parks
Roheline Võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis. Rohelise võtme nõuded hõlmavad 12 peatükki:
- keskkonnajuhtimine
- personali kaasamine
- külastajate informeerimine
- vesi
- pesemis- ja koristustööd
- jäätmed
- energia
- toiduained
- siseruumide õhk
- ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
- rohelised tegevused
- administreerimine
Lähemalt : http://www.visitestonia.com/green
EHE on ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama kuuele üldisele nõudele:
- turismiettevõte pakub loodus- ja/või kultuuripärandiga seotud elamusi
- ettevõtte tegevust iseloomustab hoolitsus looduse eest, keskkonnanõuetega arvestamine, külalislahkuks, kõrge elamuskvaliteet ja püüd selle pideva parendamise suunas
- ettevõte on regitreeritud ja tegutseb Eestis
- ettevõte tunneb ja järgib Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid võimalikke ettekirjutusi
- vähemalt üks inimene ettevõttest on läbinud koolituse “Eesti ökoturism ja EHE-märgis”. Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust,
- ettevõte kohandab EHE-tooteid ümbritseva keskkonnaga parimal võimalikul moel
EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
- sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
- kohaliku majanduse toetamine
- tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
- loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
- suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
- kvaliteet ja turvalisus
Loe lähemalt : http://www.ecotourism.ee
PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 2008 märtsikuu seisuga on Euroopas 10 rahvusparki, mis on läbinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja näitajate pooles PAN Parks võrgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a sügisest on sündinud otsus taotleda sertifikaati.
Loe lähemalt : http://www.panparks.org
Sihtkoha analüüs
Sihtkoha analüüs annab ettevõttele ülevaate piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustest. Koos oma tegevuse, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab analüüs aluse nii tootearenduseks kui väärtuste säilitamiseks. Sihtkoha analüüsi võib võrrelda näiteks kaitsekorralduskavadega või metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja võimaldavad tõhusamat ja targemat piirkonna majandamist.
Hästi koostatud sihtkoha analüüsi saab kasutada mitmel erineval moel, näiteks:
· juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada selle läbi et kindlustada piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tõepoolest optimaalne kasutamine erinevates turismitoodetes
· retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja linnustikule viies sellega miinimumini igasugused häirimised. Näiteks kevade esimesed ratsaretked tehakse teistel radadel kui suvised.
· uued ja atraktiivsed turismitooted saab välja arendada kasutades sihtkohaanalüüsi nimekirja piirkonna vaatamisväärtustest
· lihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele töötajatele
· lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas
· lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade ülekasutamine ja loomastiku-linnustiku häirimine
· Lõpuks on sihtkohaanalüüsi loodus- ja kultuuriväärtuste nimekiri suurepärane tööriist et arendada konkreetset aktiivset loodus- ja või kultuur
Sihtkoha analüüsi koostamise sammud EHE-märgise taotlemisel:
1.otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja muretse kaardimaterjal
2.kirjelda oma tegevust sihtkohas
3.koosta transpordi aruanne
4.tegevuste aruanne
5.nimekiri maaomanikest
6.nimekiri loodusväärtustest
7.nimekriri kultuuriväärtustest
8.kirjelda muud maa- ja looduskasutust sihtkohas
9.kirjelda oma kohalikku koostöövõrgustikku
10. nimeta ja hinda oma tegevuse võimalikke ngatiivseid mõjusid
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Turismiettevõtte keskkonnaplaan
Keskkonnaplaani koostamine ettevõttele aitab välja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegevuskava ettevõtte negatiivse keskkonnamõju järkjärguliseks vähendamiseks.
Turismiettevõttel on rida põhjusi miks muuta oma tegevus keskkonasõbralikumaks:
keskkonnatöö teavitab kõrgemast kvaliteedist. Uuringud näitavad, et paljud tarbijad on nõus maksma suuremat hinda keskkonnamärgisega toodete ja teenuste eest.
Keskkonnatöö hoiab raha kokku. Keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vähem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiivis hoiab kokku tuhandeid kroone.
Keskkonnatöö tõstab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vähenda negatiivset keskkonnamõju vaid annab ka külastajale lisaväärtuse. Näiteks elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alküül-bensiin mootorsaani paagis vähem heitgaase.
Keskkonnatöö parandab töötingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vähem kahjulikud kütted ei paranda mitte vaid külastajate elamusi vaid sama tähtis on et ka ettevõtte töötajate töökeskkond paraneb.
Keskkonnaplaani koostamine:
1.Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia täna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2.Transport sihtkohas. Milliseid sõidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamõju vähendada?
3.Majutus.
4.Toidu valmistamine ja toitlustamine
5.Majapidamisvahendid ja varustus
6.Kemikaalid ja kütused
7.Klientide informeerimine ja kaasamine
8.Turundus ja administratsioon
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Allikad ehk lisalugemist :
Kohtumispaik - Biosfääri kaitsela kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja: SA Lõuna-Eesti Turism. Tallinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Käsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTÜ Eesti Maaturism. Tallinn, 2002.
Säästva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Säästva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Põllumajandusministeerium. Tallinn-Tartu 1995
Sunday, February 17, 2008
Friday, January 25, 2008
Thursday, January 10, 2008
Algas turismikonkurss “Eesti avastamata aarded“
Täna kuulutas EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) turismiarenduskeskus välja konkursi „Eesti avastamata aarded“ põnevate, kuid seni vähem tuntud turismi sihtkohtade leidmiseks. Konkurss on seotud Euroopa Komisjoni projektiga “European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) ning seda korraldatakse Eestis esimest korda.
„Euroopas suurt tunnustust võitnud konkursi kaudu saab Eesti end tutvustada kui atraktiivne ja mitmekülgne reisisiht,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrück.
Konkursile oodatakse algatusi, millest arendatakse välja unikaalne kohaliku kultuuri- ja looduspärandi väärtustamisel põhinev turismipakkumine.
Ettevõtmine on eelkõige mõeldud nende sihtkohtade avastamiseks ja arendamiseks, kuhu täna turistid veel eriti ei satu, kuid mille kultuuri- ja looduspärandi kasutamisel on suur potentsiaal. Üheks olulise tingimusena lähevad arvesse vaid need arendused, millega ei ole tegeldud kauem kui kolm aastat.
„Ootame kõiki ideid, kus on põimunud Eesti kultuuri- või looduspärandi tutvustamine ja elamusliku kogemuse pakkumine, lausus turismiarenduskeskuse vanemkonsultant, konkursi projektijuht Tiina Tarma. „Selleks võib olla nii atraktsioon, sündmus kui ka teenus, näiteks kultuurilooline matk, külapäevad kui ka eheda ja kvaliteetse rahvustoidu pakkumine,” lisas ta.
Konkursil saavad osaleda regionaalsetel turismiühendused, kohalikul tasandil turismi arendavad valitsusvälised organisatsioonid, omavalitsusüksused ja maakonnavalitsused. Osaleda võivad ka omavalitsusega linnad, kuid sel puhul ei tohi ööbimiste arv elaniku kohta ületada Eesti keskmist. Osalev organisatsioon peab omama võimalusi projekti juhtimiseks ja läbiviimiseks, samuti otseselt vastutama algatuse ettevalmistamise ja haldamise eest, mitte toimima vahendajana.
Osalejatel tuleks end eelregistreerida 18. jaanuariks. Seejärel tuleks täita avaldusdokumendid, mille vastuvõtt lõpeb 29. veebruaril. Avaldusdokumente saab alla laadida internetist (www.eas.ee/eden2008). Avalduse võivad esitada ka need organisatsioonid, kes pole end eelregistreerida jõudnud.
Eelvalikukomisjoni poolt valitud kolm parimat sihtkohta kutsutakse oma projekti esitlema rahvusvahelise žürii ette aprilli lõpus. Konkursi võitjat esitletakse 7. Euroopa turismifoorumil Prantsusmaal oktoobri lõpus koos teiste edukate Euroopa sihtkohtadega.
“European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) on 2006. a Euroopa Komisjoni poolt algatatud projekt liikmesriikide turismipotentsiaali paremaks kasutamiseks. Mullu osales konkursil 10 riiki, tänavu juba 18 riiki, nende seas ka Eesti.
Taustainfot leiate siit: http://www.visitestonia.com/index.php?page=870
„Euroopas suurt tunnustust võitnud konkursi kaudu saab Eesti end tutvustada kui atraktiivne ja mitmekülgne reisisiht,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrück.
Konkursile oodatakse algatusi, millest arendatakse välja unikaalne kohaliku kultuuri- ja looduspärandi väärtustamisel põhinev turismipakkumine.
Ettevõtmine on eelkõige mõeldud nende sihtkohtade avastamiseks ja arendamiseks, kuhu täna turistid veel eriti ei satu, kuid mille kultuuri- ja looduspärandi kasutamisel on suur potentsiaal. Üheks olulise tingimusena lähevad arvesse vaid need arendused, millega ei ole tegeldud kauem kui kolm aastat.
„Ootame kõiki ideid, kus on põimunud Eesti kultuuri- või looduspärandi tutvustamine ja elamusliku kogemuse pakkumine, lausus turismiarenduskeskuse vanemkonsultant, konkursi projektijuht Tiina Tarma. „Selleks võib olla nii atraktsioon, sündmus kui ka teenus, näiteks kultuurilooline matk, külapäevad kui ka eheda ja kvaliteetse rahvustoidu pakkumine,” lisas ta.
Konkursil saavad osaleda regionaalsetel turismiühendused, kohalikul tasandil turismi arendavad valitsusvälised organisatsioonid, omavalitsusüksused ja maakonnavalitsused. Osaleda võivad ka omavalitsusega linnad, kuid sel puhul ei tohi ööbimiste arv elaniku kohta ületada Eesti keskmist. Osalev organisatsioon peab omama võimalusi projekti juhtimiseks ja läbiviimiseks, samuti otseselt vastutama algatuse ettevalmistamise ja haldamise eest, mitte toimima vahendajana.
Osalejatel tuleks end eelregistreerida 18. jaanuariks. Seejärel tuleks täita avaldusdokumendid, mille vastuvõtt lõpeb 29. veebruaril. Avaldusdokumente saab alla laadida internetist (www.eas.ee/eden2008). Avalduse võivad esitada ka need organisatsioonid, kes pole end eelregistreerida jõudnud.
Eelvalikukomisjoni poolt valitud kolm parimat sihtkohta kutsutakse oma projekti esitlema rahvusvahelise žürii ette aprilli lõpus. Konkursi võitjat esitletakse 7. Euroopa turismifoorumil Prantsusmaal oktoobri lõpus koos teiste edukate Euroopa sihtkohtadega.
“European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) on 2006. a Euroopa Komisjoni poolt algatatud projekt liikmesriikide turismipotentsiaali paremaks kasutamiseks. Mullu osales konkursil 10 riiki, tänavu juba 18 riiki, nende seas ka Eesti.
Taustainfot leiate siit: http://www.visitestonia.com/index.php?page=870
Friday, December 28, 2007
Ökoturismi Kärajad
Ökoturismi Kärajad; 2.jaanuaril 2008.a. Waide motellis, Tartumaal
Oodatud on kõik asjalised, kelle töö või huvid seotud turismi,
loodushoiu ja kultuuripärandiga ning kellel sooviks kaasa lüüa
ökoturismi arengus uuel aastal.
Kärajad toimuvad Avatud Ruumi Meetodil, kus kõigil osalejatel on teda
huvitavatel teemadel võimalik agaralt kaasa rääkida.
Ajakava:
10.00-10.30 Saabumine, kohv, tee
10.30 tervitused, sõnavõtud ja ruumi avamine
11.00 Esimene avatud ruum
13.00-14.00 Lõuna
14.00 Teine avatud ruum
16.00 Töötubade kokkuvõtted
17.00 Ruumi sulgemine ja lõpetamine
Osavõtutasu 150.- krooni, Eesti Ökoturismi Ühenduse liikmetele 100.- krooni
Kärajatele registreerumiseks kandke palun osavõtutasu Eesti Ökoturismi
Ühenduse arveldusarvele 1120157667. Selgitusse pange oma nimi ja "kärajad"
Lisainfo: info@ecotourism.ee ja
telefonidel 5061896 (Aivar), 5133910 (Peep)
Oodatud on kõik asjalised, kelle töö või huvid seotud turismi,
loodushoiu ja kultuuripärandiga ning kellel sooviks kaasa lüüa
ökoturismi arengus uuel aastal.
Kärajad toimuvad Avatud Ruumi Meetodil, kus kõigil osalejatel on teda
huvitavatel teemadel võimalik agaralt kaasa rääkida.
Ajakava:
10.00-10.30 Saabumine, kohv, tee
10.30 tervitused, sõnavõtud ja ruumi avamine
11.00 Esimene avatud ruum
13.00-14.00 Lõuna
14.00 Teine avatud ruum
16.00 Töötubade kokkuvõtted
17.00 Ruumi sulgemine ja lõpetamine
Osavõtutasu 150.- krooni, Eesti Ökoturismi Ühenduse liikmetele 100.- krooni
Kärajatele registreerumiseks kandke palun osavõtutasu Eesti Ökoturismi
Ühenduse arveldusarvele 1120157667. Selgitusse pange oma nimi ja "kärajad"
Lisainfo: info@ecotourism.ee ja
telefonidel 5061896 (Aivar), 5133910 (Peep)
Thursday, December 06, 2007
Tuesday, November 27, 2007
BIRDWATCHING TOURISM IN ESTONIA
Enterprise Estonia in co-operation with OÜ Kumari Reisid and State Nature Conservation Centre presents:
On 27th of November 2007 at 11.00 network seminar in Matsalu National Park (Nature Centre) in Penijõe
BIRDWATCHING TOURISM IN ESTONIA
Number of tourists, who has a deep interest in especially birdwatching and nature tours, has increased impetuously over the past decade. This is a very qualitative and responsible branch of tourism. Tour packages are made and sold mostly by specialized travel agencies. Tours are organized to different countries all over the world, including Estonia. Estonia is foremost attractive because of it’s well-preserved nature and coign of vantage in terms of location and climate. Our landscapes are still habitats for rare birds of prey and our seacoasts for millions of migratory birds.
What are the possibilities for birdwatching and nature tourism in Estonia- view from outside?
Is it only a vision or already functioning reality?
Can the image of Estonia be “Green and sustainable”?
Is nature tourism hindering or supporting the objectives of nature conservation?
What kind of co-operation and networking have to be developed already today in order to prevent threats tomorrow?
What kind of developent activities have to be planned on national level?
These are the questions that need to be answered jointly during the seminar.
10.30 Arrival, coffee
11.00 Opening words / J.Tuusti, State Nature Conservation Centre, head director
11.10 Future of birdwatching and nature tourism in Estonia. How to market and to which countries? G.Broddelez, Belgia (Tour leader, operator and screenwriter of nature films)
12.00 Birdwatching and nature tourism help to design the image of Estonia. Experience of Estonian Nature Tours in the international market / M.Mann, Kumari Reisid OÜ travel agency
12.30 Who are the customers for birdwatching tourism and what are they interested in when coming to Estonia? Experience of a bird guide / M.Kose, University of Tartu Pärnu College, researcher on implementation of natural resources
13.15 Lunch
14.00 Ethics in birdwatching tourism. What are the threats and co-operation possibilities on a national level? I.Ojaste / State Nature Conservation Centre, specialist in protection of species
14.45 Development of birdwatching tourism in Finland, experience of Finnature / U.Matturi, nature tourism expert, Avescon
15.30 Coffee break and workshops. Preliminary action plan on the priorities of birdwatching tourism development projects will be determined during the workshops / T.Tarma, Enterprise Estonia, consultant on tourism product development
17.00 Results of the workshops / T.Tarma ja M.Mann
Monday, November 12, 2007
Seminar in Pärnu on tourism marketing
Seminar “Effective conference tourism marketing
in German and Swedish markets”
13.-14.November 2007 in Pärnu
PROGRAM
13. November
09.30 Registration and morning coffee
10.10 - 10.40 Moderator Kevin Cottam` s opening words
10.40 - 11.30 Group work
11.30 - 12.30 German MICE market importance and overview of German MICE research 2007
Speaker: Johanna Fischer
12.30 - 14.00 Lunch
14.00 - 15.00 German PCO-s: Values and destination selection criteria. Ulrich Wiener
15.00 - 15.30 Coffee break
15.30 - 17.30 PR in Swedish tourism market today and tomorrow. Helena McShane
14.November
10.00 – 11.00 Parallel workshops
Workshop 1. Best practice for your marketing in the German outbound MICE market – do` s and
dont`s. Johanna Fischer
Workshop 2. Analysis of Estonian three conference towns: Tallinn, Tartu, Pärnu. Ulrich Wiener
11.00 – 11.30 Coffee break
11.30 - 12.30 Design a sensational Event. Kevin Cottam
12.30 – 14.00 Lunch
14.00 – 16.00 Design a sensational Event continues
16.00 – 16.45 Summary of two seminar days by moderator
17.00 End of the seminar
in German and Swedish markets”
13.-14.November 2007 in Pärnu
PROGRAM
13. November
09.30 Registration and morning coffee
10.10 - 10.40 Moderator Kevin Cottam` s opening words
10.40 - 11.30 Group work
11.30 - 12.30 German MICE market importance and overview of German MICE research 2007
Speaker: Johanna Fischer
12.30 - 14.00 Lunch
14.00 - 15.00 German PCO-s: Values and destination selection criteria. Ulrich Wiener
15.00 - 15.30 Coffee break
15.30 - 17.30 PR in Swedish tourism market today and tomorrow. Helena McShane
14.November
10.00 – 11.00 Parallel workshops
Workshop 1. Best practice for your marketing in the German outbound MICE market – do` s and
dont`s. Johanna Fischer
Workshop 2. Analysis of Estonian three conference towns: Tallinn, Tartu, Pärnu. Ulrich Wiener
11.00 – 11.30 Coffee break
11.30 - 12.30 Design a sensational Event. Kevin Cottam
12.30 – 14.00 Lunch
14.00 – 16.00 Design a sensational Event continues
16.00 – 16.45 Summary of two seminar days by moderator
17.00 End of the seminar
Friday, October 26, 2007
Carrying Capacity Assesment
Resources:
The Challenge of Tourism Carrying Capacity Assessment: Theory and Practice
Defining, Measuring and Evaluating Tourism Carrying Capacity in the European context
Taluvusvõime hindamine
Taluvusvõimeindeks
Carrying Capacity Assessment Study in Fuka-Matrouh
PAN PARKS' MANUAL
FOR SUSTAINABLE TOURISM & DEVELOPMENT
The Challenge of Tourism Carrying Capacity Assessment: Theory and Practice
Defining, Measuring and Evaluating Tourism Carrying Capacity in the European context
Taluvusvõime hindamine
Taluvusvõimeindeks
Carrying Capacity Assessment Study in Fuka-Matrouh
PAN PARKS' MANUAL
FOR SUSTAINABLE TOURISM & DEVELOPMENT
Thursday, October 25, 2007
Tuesday, October 23, 2007
Giiditeenus turisminduses
Aare Mae õpetab LU-2-le giiditeenust turisminduses
Siin veidi õppustesse puutuvaid viiteid :
anarhia
Aristoteles (kolleeg) toob esile nelja tüüpi oleva kui oleva põhjuseid
dihotoomia
eetika
fuzzy logic - hägusloogika
identiteet
indoktrineeritud persoon
introjektsioon
joomine
kataleptiline ettekujutus
kognitiivne dissonants
kohanemine
konfliktoloogia
konfluenss - confluence - слияние
Корнелия Манго - vormimeister looduse armust
legism
maailmavaade
meem
modaalsus
motivatsioon
paradigma
neuro-lingvistiline programmeerimine
postmodernism
indoktrineeritud psühhoanalüütiline isiksuseteooria
reaalsus
Pulga Jaan ja Hasso Krull Mis on reaalsus
semiosfäärist (Juri Lotman)
suitsetamine
trakasseri
Zimbardo eksperiment
Чебурашка и Косяк
millega asi lõppeb pole teada
Siin veidi õppustesse puutuvaid viiteid :
anarhia
Aristoteles (kolleeg) toob esile nelja tüüpi oleva kui oleva põhjuseid
dihotoomia
eetika
fuzzy logic - hägusloogika
identiteet
indoktrineeritud persoon
introjektsioon
joomine
kataleptiline ettekujutus
kognitiivne dissonants
kohanemine
konfliktoloogia
konfluenss - confluence - слияние
Корнелия Манго - vormimeister looduse armust
legism
maailmavaade
meem
modaalsus
motivatsioon
paradigma
neuro-lingvistiline programmeerimine
postmodernism
indoktrineeritud psühhoanalüütiline isiksuseteooria
reaalsus
Pulga Jaan ja Hasso Krull Mis on reaalsus
semiosfäärist (Juri Lotman)
suitsetamine
trakasseri
Zimbardo eksperiment
Чебурашка и Косяк
millega asi lõppeb pole teada
Saturday, October 20, 2007
Workshop „PAN Parks as a tool to improve management effectiveness in protected areas”
25th October 2007, Tõramaa (Soomaa National Park Visitor Centre)
Programme
10.30 – 11.00 Arrival to Tõramaa (Soomaa National Park Visitor Centre)
11.00 – 11.15 Welcome - Enn Vilbaste (SNCC Pärnu-Viljandi Region, director) , Tõnis Korts (Soomaa Cooperation Panel)
11.15 – 12.00 PAN Parks as a tool to improve management effectiveness in protected areas - Vlado Vancura (PAN Parks Foundation, conservation manager)
12.00 – 12.30 State Nature Conservation Centre’s vision about visitor management and nature education in Estonian protected areas - Taime Puura (SNCC, head specialist on nature education and visitor management)
12.30. – 13.00 The management of Soomaa National Park – retrospect to the last decade - Meelis Suurkask (SNCC Pärnu-Viljandi, conservation planning specialist)
13.00 – 13.30 Potential Local Partners View on the Opportunities and Challenges of PAN Parks Network - Aivar Ruukel (soomaa. com, entrepreneur)
13.30 – 14.00 Lunch
14.00 – 16.00 Discussion « Soomaa as potential PAN Park »
Lead by Murel Merivee (SNCC Pärnu-Viljandi, conservation planning specialist)
Registration : agu.leivits@nigula.ee 5101175 up to 23.10.2007
Information about PAN Parks Federation: http://www.panparks.org
Programme
10.30 – 11.00 Arrival to Tõramaa (Soomaa National Park Visitor Centre)
11.00 – 11.15 Welcome - Enn Vilbaste (SNCC Pärnu-Viljandi Region, director) , Tõnis Korts (Soomaa Cooperation Panel)
11.15 – 12.00 PAN Parks as a tool to improve management effectiveness in protected areas - Vlado Vancura (PAN Parks Foundation, conservation manager)
12.00 – 12.30 State Nature Conservation Centre’s vision about visitor management and nature education in Estonian protected areas - Taime Puura (SNCC, head specialist on nature education and visitor management)
12.30. – 13.00 The management of Soomaa National Park – retrospect to the last decade - Meelis Suurkask (SNCC Pärnu-Viljandi, conservation planning specialist)
13.00 – 13.30 Potential Local Partners View on the Opportunities and Challenges of PAN Parks Network - Aivar Ruukel (soomaa. com, entrepreneur)
13.30 – 14.00 Lunch
14.00 – 16.00 Discussion « Soomaa as potential PAN Park »
Lead by Murel Merivee (SNCC Pärnu-Viljandi, conservation planning specialist)
Registration : agu.leivits@nigula.ee 5101175 up to 23.10.2007
Information about PAN Parks Federation: http://www.panparks.org
Europa`s Wilderness Days
European network of wilderness protected areas - PAN Parks, celebrated its 10 years and had the Annual Partner Meeting in the region of Rila National Park, near the town Razlog, southwestern Bulgaria, in October 8-12.
The PAN Parks network was created by WWF to preserve the European biodiversity but since its establishment in 1997 it slightly changed its concept. Now, its main purpose is not only biodiversity preservation but also ecotourism development in the national parks of the network. There are currently 9 certified national parks in the network: Majella National Park – Italy, Oulanka National Park – Finland, Paanajarvi National Park – Russia, Central Balkan National Park and Rila National Park – Bulgaria, Bieszczady National Park - Poland, Fulufjället National Park - Sweden, Borjomi Kharagauli National Park - Georgia, Retezat National Park - Romania.
More than 100 participants, from about 20 countries, took part in the conference. Themes covered in keynote speeches and issues that was discussed in the workshops included : marketing and product development of tourism products, SME`s working together on collaborative marketing, eco-certification, strengthening the PAN Parks brand and others.
More about how to support, preserve, enjoy Europe's wilderness, see website http://www.panparks.org
See
My pictures from conference, field-trips and celebration.
Aivar Ruukel
ecotourism operator based in
Soomaa National Park, Estonia
Estonian Ecotourism
The PAN Parks network was created by WWF to preserve the European biodiversity but since its establishment in 1997 it slightly changed its concept. Now, its main purpose is not only biodiversity preservation but also ecotourism development in the national parks of the network. There are currently 9 certified national parks in the network: Majella National Park – Italy, Oulanka National Park – Finland, Paanajarvi National Park – Russia, Central Balkan National Park and Rila National Park – Bulgaria, Bieszczady National Park - Poland, Fulufjället National Park - Sweden, Borjomi Kharagauli National Park - Georgia, Retezat National Park - Romania.
More than 100 participants, from about 20 countries, took part in the conference. Themes covered in keynote speeches and issues that was discussed in the workshops included : marketing and product development of tourism products, SME`s working together on collaborative marketing, eco-certification, strengthening the PAN Parks brand and others.
More about how to support, preserve, enjoy Europe's wilderness, see website http://www.panparks.org
See
My pictures from conference, field-trips and celebration.
Aivar Ruukel
ecotourism operator based in
Soomaa National Park, Estonia
Estonian Ecotourism
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
