NB! Konverentsi töökeel on inglise keel.
Vt ka inglise keelset kava
Pühapäev 26 September - eeltuurid
Esmaspäev 27 September - eeltuurid
19.00 Koosviibimine Jahtklubis
Teisipäev 28 September - Konvrentsihotellis Strand
09.00 Euroopa Ökoturismi Konverentsi avamine
Tervitused.
Maailmakohviku arutelude sissejuhatus
10.00 Euroopa Ökoturism maailmast nähtuna – Richard Denman, The Tourism Company, Suurbritannia
10.30 Ökoturism ja kliimamuutused – Wolfgang Strasdas, Eberswalde Ülikool, Saksamaa
11.00 Euroopa ökoturismi võrgustiku kaardistamine – Herbert Hamele, ECOTRANS, Saksamaa
11.30 Maailmakohviku arutelud
13.00 Lõuna
14.00 Elamusmajandus vajab ökoturismi ja vastupidi – Paal Knutsson Medhus, Norra Ökoturism
14.30 Kohaliku Reisimise Liikumine – Luke H. Ford, WHL Travel, Austraalia
15.00 Kuidas turundada rohelisele reisijale? – Richard Hammond, greentraveller, Suurbritannia
15.30 – 17.30 Maailmakohviku arutelud
19.00 Koosviibimine Konverentsihotellis Strand
Kolmapäev 29 September Konverentsihotellis Strand
09.00 – 11.00 Paralleelsessioonid
Teema – Ökoturism ja elurikkuse kaitse
- PAN Parkide turismimudel kui vahend Euroopa põlislooduse kaitsmiseks – Barbara Mayer PAN Parks Foundation, Ungari
- Ökoturism Armeenia kaitsealadel – Zhanna Galyan, Armeenia Ökoturism
- Slitere rahvusparg kaasus – Asnate Ziemele, Lauku Celotajs, Läti
Teema – Kogukonna põhine ökoturism Euroopas
- Jätkusuutliku turismi areng sihtkohas ökoturismi põhimõtete abil - Anna Martinez, Rootsi
- Sibulatee - üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri! – Triin Akkermann, Eesti
- Ökoelamuste loomine maailma serval – James Macletchie, Shotimaa
- Ökoküla loomine Marelisis – Marta Tudela Sanchez, Hispaania – Gruusia
Teema – Ökoturismi märgistamine ja sertifitseerimine
- Kuidas luua Euroopa ökoturismi teadmiste võrgustikku - Herbert Hamele, Ecotrans, Saksamaa
- Ökoturismi areng ja sertifitseerimine Norras - Lone Lamark, Norra Ökoturism
- Eco-Romania, sertifitseerimise lõimimine sihtkoha juhtimisega - Andrei Blumer, Rumeenia Ökoturism
- Eesti ökoturismi kogemus - Mart Reimann, Eesti Ökoturism
Teema – Innovatsioon ökoturismi tootearenduses ja turunduses
- Rootsi loodusturismisektori äri edufaktorid ja piirangud - Peter Fredman, Kesk-Rootsi Ülikool
- Digitaalses maailmas suhtlemise vahendid, taktikad ja nipid - Robin Gurney, Altex Marketing, Eesti
- kuidas lõimida sotsiaalmeedia vahendid ökoturismi promoga - Ron Mader, Planeta.com, Mehhiko - USA
11.00 – 13.00 Avatud Ruumi arutelud
13.00 – 14.00 Lõuna
14.00 – 16.00 Avatud Ruumi arutelud
16.00 – 17.00 Konverentsi lõpetamine
Järeltuurid
Neljapäev 30 September
Järeltuurid
Showing posts with label ökoturism. Show all posts
Showing posts with label ökoturism. Show all posts
Monday, September 13, 2010
Tuesday, September 07, 2010
Pärnus toimub rahvusvaheline Euroopa Ökoturismi Konverents
Eesti Ökoturismi Ühendus
Pressiteade
08.09.2010
Pärnus toimub rahvusvaheline Euroopa Ökoturismi Konverents
Septembri viimasel nädalal toimub Pärnus Euroopa Ökoturismi Konverents mille peakorraldajad on Eesti Ökoturismi Ühendus koos EAS Turismiarenduskeskuse ja Rahvusvahelise Ökoturismi Ühinguga. Konverentsi eesmärgiks on luua üleeuroopaline foorum, milles osalejatel on võimalus saada ülevaade Euroopa sihtkohtade ökoturismi arengu praegusest olukorrast ning tuleviku väljakutsetest ja võimalustest.
Pärnusse on oodatatud teadliku ja jätkusuutliku turismi eksperdid ning huvilised nii meilt kui mujalt. Ettekannetega astuvad üles oma ala asjatundjad, ettevõtjad, teadlased ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tsehhist ja Ungarist. Lisaks ettekannete kuulamisele saab tõstatada konverentsil olulisi teemasid ja kaasa lüüa rühmatöödes, mis toimuvad Maailmakohviku ja Avatud Ruumi põhimõtetel. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.
Konverents koosneb kahest osast: eel- ja järeltuuridest ning konverentsist. Eel- ja järelkonverentsi tuurid toimuvad 26.-27. ja 30. septembril, mille jooksul saavad osavõtjad proovida Eesti oma ökoturismi tooteid. Põhikonverents toimub spa- ja konveretsihotellis Strand 28.-29.septembril.Täpsemat informatsiooni leiab konverentsi koduleheküljelt www.european-ecotourism.com. Eesti ettevõtjatel, ametnikel, tudengitel ja õppejõududel on võimalus osaleda konverentsil soodushinnaga. Konverentsi toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist Turismiteadlikkuse ja koolituse programmi raames.
Pressiteate koostas
Aivar Ruukel
Eesti Ökoturismi Ühenduse esimees
telefon 5061896
email aivar.ruukel@gmail.com
Pressiteade
08.09.2010
Pärnus toimub rahvusvaheline Euroopa Ökoturismi Konverents
Septembri viimasel nädalal toimub Pärnus Euroopa Ökoturismi Konverents mille peakorraldajad on Eesti Ökoturismi Ühendus koos EAS Turismiarenduskeskuse ja Rahvusvahelise Ökoturismi Ühinguga. Konverentsi eesmärgiks on luua üleeuroopaline foorum, milles osalejatel on võimalus saada ülevaade Euroopa sihtkohtade ökoturismi arengu praegusest olukorrast ning tuleviku väljakutsetest ja võimalustest.
Pärnusse on oodatatud teadliku ja jätkusuutliku turismi eksperdid ning huvilised nii meilt kui mujalt. Ettekannetega astuvad üles oma ala asjatundjad, ettevõtjad, teadlased ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tsehhist ja Ungarist. Lisaks ettekannete kuulamisele saab tõstatada konverentsil olulisi teemasid ja kaasa lüüa rühmatöödes, mis toimuvad Maailmakohviku ja Avatud Ruumi põhimõtetel. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.
Konverents koosneb kahest osast: eel- ja järeltuuridest ning konverentsist. Eel- ja järelkonverentsi tuurid toimuvad 26.-27. ja 30. septembril, mille jooksul saavad osavõtjad proovida Eesti oma ökoturismi tooteid. Põhikonverents toimub spa- ja konveretsihotellis Strand 28.-29.septembril.Täpsemat informatsiooni leiab konverentsi koduleheküljelt www.european-ecotourism.com. Eesti ettevõtjatel, ametnikel, tudengitel ja õppejõududel on võimalus osaleda konverentsil soodushinnaga. Konverentsi toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist Turismiteadlikkuse ja koolituse programmi raames.
Pressiteate koostas
Aivar Ruukel
Eesti Ökoturismi Ühenduse esimees
telefon 5061896
email aivar.ruukel@gmail.com
Tuesday, August 18, 2009
Täiskasvanute täienduskoolitus Võrumaa Kutsehariduskeskuses
Ökoturismi kursus (80 tundi),
õppetöö toimub 15.septembrist 17. novembrini 2009.a
teisipäeviti, kell 10.00 - 17.30
Registreerumiseks kirjuta Terje Kruusalule kruusalu@vkhk.ee
Vaata ka VKHK veebilehelt
Koolitust toetab ESF ning Haridus- ja Teadusministeerium riikliku koolitustellimuse (RKT) raames.
KAVA
15. september - Väimela
Teemad:
- kursuslaste tutvustus, kursuse eesmärgid ja kava, õppetegevuse, hindamise ja tagasisidestamise põhimõtted (2 tundi)
- veebipõhiste õppevahenditega tutvumine ja kontode loomine (G-mail, GoogleGroups, GoogleCalendar, GoogleReader, GoogleDocs, Flickr, YouTube) (2 tundi)
- Sissejuhatus ökoturismi. Ökoloogia, ökonoomia ja turism. Säästva arengu põhimõtete rakendamine turismis. (2 tundi)
- Kvaliteedijuhtimine ja ökomärgised. Eesti ökoturimi märgis EHE.
- Eesti ökoturismitooted ja ökoturismi klaster. (2 tundi)
Koolitaja: Aivar Ruukel
22. september - Väimela
Teemad:
- Loodus- ja kultuuripärand - Eesti ökoturismi ressursid. (3 tundi)
- Oma piirkonna potentsiaali analüüs (3 tundi)
- Loodus- ja kultuuriväärtuste jätkusuutlik kasutamine. (2 tundi)
Koolitaja: Rein Kuresoo
29 september - Väimela
Teemad:
- Turunduse alused, sihtturud ja koostöö edasimüüjatega (2 tundi)
- Ökoturismi pakett-toodete koostamine (2 tundi)
- Sissejuhatus internetiturundusse, otsimootoriturundus ja e-mailiturundus (4 tundi)
Koolitaja: Aivar Ruukel
6. oktoober - Väimela
Teemad:
- Kohalik koostöö tootearenduses Lääne-Saaremaa näitel (2 tundi)
- Turismipakettide (ühis)turunduse näited (3 tundi)
- Saaremaa positsioneerimine ja turundusmeetmed (3 tundi)
Koolitaja: Maarika Toomel
13 oktoober - Väimela
Teemad:
- Ökoturism maailmas - trendid, turud ja pakkumine. Võrgustikud ja organisatsioonid. (4 tundi)
- Eesti ja Soomaa positsioneerimine ja turundusnäited (4 tundi)
Koolitaja: Aivar Ruukel
20 oktoober - Haanjamaa õppereis
Teemad:
- Haanjamaa parimad praktikad ja EHE-tooted (4 tundi)
- Kogukonna kaasamine ja külaturism (4 tundi)
Koolitaja: Aigar Piho
27. oktoober - Väimela
Teemad:
- Turismiettevõtte keskkonnamõjud ja -plaan (3 tundi)
- Ökoloogilised tehnoloogiad (2 tundi)
- Oma keskkonnaplaani koostamine (3 tundi)
Koolitaja: Peep Tobreluts
3 november - Väimela
Teemad:
- Õppereisil kogetu analüüs (2 tundi)
- Oma ökoturismitoodete arendus ja EHE-märgi taotlemine (3 tundi)
- Internetiturunduse - Veeb 2.0 vahendid (3 tundi)
Koolitaja: Aivar Ruukel
10 november - Setomaa õppereis
Teemad:
- Setomaa parimad praktikad ja EHE-tooted (4 tundi)
- Pärandi kasutamine ja väärtustamine turismis (4 tundi)
Koolitaja: Laivi Mesikäpp
17 nobember - Väimela
Teemad:
- Õppereisil kogetu analüüs (2 tundi)
- Kursuslaste ökoturismi toodete esitlused ja EHE-märgise taotluste analüüs (4 tundi)
- Tagasiside, tunnistused ja lõpetamine (2 tundi)
Koolitaja: Aivar Ruukel
Monday, May 11, 2009
Ökoturismi e-kursus
Esitlen täna Võrumaa Kutsehariduskeskuses ökoturismi e-kursust , mis valmis VANKER programmi toetusel.
Ökuturismi e-kursuse esitlus
View more presentations from Aivar Ruukel.
Sunday, January 04, 2009
Eesti ökoturismi klaster alustas
Õunad - Apples
Originally uploaded by Ruukel
Läinud aasta lõpus kohtusid turismiettevõtjad Mart Reimann Retkedest, Bert 360-st, Aigar Piho&ko-st, Toomas Citybikest, Toomas Veeteest, Kärt Pärimusmatkadest, Aivar Soomaa.com-ist ning ökoturismi klastriprojekti nõustajad Liis ja Ander Fundingist.
EAS rahuldas meie eeltaotluse mis seisneb:
1) partnerite ühishuvide kaardistamises ning koostöövõimaluste teostatavuse uurimises, sh õppereis Rootsi ökoturismi kogemustega tutvumiseks;
2) koostöövõimaluste realiseerimiseks vajalike partnerite otsimine;
3) partnerite ühise arengustrateegia väljatöötamine ning strateegias sisalduvate eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava väljatöötamine.
Ökoturismiklastriga on oodatud liituma veel ettevõtjaid, andke oma soovist teada mulle või Mardile või kellegile eelnimetatud tegelastest.
Sunday, June 15, 2008
Turism ja kohalik kogukond
"Turism on nagu tuli: sa võid tulel küpsetada oma õhtusöögi, aga tuli võib ka su maja maha põletada." Ma ei tea kui vana on see Aasiast pärit vanasõna, kuid massiturismi positiivsete ja negatiivsete mõjudega on soojades maades juba pea nelja aastakümnene kogemus. Eilne turismi arengumudel juhindub turu nõudlusest ja "investorite" loogikast ning ei pööra palju tähelepanu kohalikule kogukonnale. Heal juhul kasutatakse kohalikke odava tööjõuna. Alles suuremate jamade ilmnedes hakatakse pöörama tähelepanu tervikule. Turismis on aga keskne just terviklik külastaja rahulolu ja elamus, mis ei saa olla hea kui kohapealsed elanikud pole õnnelikud. Viimasel kümnendil räägitakse üha enam säästvast turismist, ökoturismist, vastustundlikust reisimisest. Ja räägivad mitte ainult keskmisest tundlikuma siseeluga tegelased, vaid aina rohkem ka tavalised turismitegelased.
15 aastat ökoturismi Eestis
Eestis tuli ökoturismist juttu esmakordselt 28. mail 1993, kui külaliikumise Kodukant vabaõhuseminaril Kuusekäära talus, Soomaal arutati ääremaade elanike ellujäämisvõimalusi. Ökoturismi arendamine sai alguse mõttest, et meil on niite, metsi, rabasid ja teisi unikaalseid looduskooslusi, mida mujal Euroopas pole enam ammu. Just seetõttu on need välisturistidele tõeliseks vaatamisväärsuseks. On sümboolne, et ökoturismi idee käidi välja külaliigutajate poolt, sest loodushoiu ning ökoloogilise majandamise kõrval on selles ideoloogias sama oluline turismist tõusva tulu jäämine turismi sihtkohta. Viisteist aastat hiljem korraldasid Ökoturismi Ühendus ja Eestimaa Rohelised taas arutelu Kuusekääral. Maaelu ja ökoturismi arengu Avatud Ruumi juhtis külaliikumise algataja Mikk Sarv.
Kuidas saab turism toetada kohalikku kogukonda?
Võtit sellele küsimusele vastamiseks on vaja otsida turismikorraldajate taskust. Kas turismi korraldav keskne ettevõtja on väljastpoolt kogukonda või oma küla inimene? Kohapeal oma igapäevast elu elavana, on kohalikel ettevõtjatel kogemused naabritega koos elamisest ning nii on lihtsam neid kaasata ka turismiärisse. Üks ökoturismi pioneere, Aigar Piho tõi oma esimesed kliendid Rootsist, pani bussitäie inimesi öömajale nii oma küla peredesse kui ka naaberkülade inimeste juurde, kutsus külarahva ekskursioone läbi viima ja õhtust simmanit pidama. Niimoodi kohalikke kaasates ja võimalikult palju kohalikke teenuseid sisse ostes on Piho turismiäri ajanud. Kohalik turiste teenindav tööjõud, näiteks kokad ja giidid, on üks olulisemaid toetusi kohalikule majandusele.
Paljud tarbijad soovivad kohalikke elamusi. Kohalik piim, munad, juust, värskelt küpsetatud leib, kohalik ürditee, kohalikust metsloomast valmistatud lõunasöök ja võimalus osta suveniir kohalikult küla käsitööliselt on lisaväärtused, mida ökoturistid aktiivselt otsivad ja mille eest on ka valmis vääriliselt maksma. Seepärast ei tähenda kohalik sisseostupoliitika eelkõige mitte suuremaid kulutusi vaid vastupidi, võimalust pakkuda väärindatud tooteid parema hinna eest.
Eesti vast tuntuima ja tunnustatuima turismikoostöövõrgustiku, Metsamoori Perepark looja Irje Karjus on kogenud, et naabrite kaasamine ei pruugi käia üleöö. Kui aga kohalikud elanikud pikema aja jooksul harjuvad turiste nägema, siis võõristus kaob ja kaasa lööjate ring laieneb. Karjus leiab, et lisaks majanduslikule kasule tõuseb kogukonnale turismist ka muud tulu. Ta toob näiteks Kaika kandi teeolud - kui piirkonda külastab rohkelt turiste, siis ka riik ning omavalitsus hoolitsevad maanteede eest suurema tähelepanuga ning see on hea ka kohalikele. Külakaupluste eelistamine linna supermarketitele võib osutuda natuke kallimaks, samas tähendab see, et kaob ära vajadus kuluka ja aeganõudva transpordi järele ning suurem osa toitlustusele kuluvast rahast jääb kohapeale. Teadlikud ökoturismi ettevõtjad toetavad kohalikku kaubandust, mis omakorda annab turismiettevõttele tugevama toetuse kohalikult kogukonnalt.
Arenda oma ettevõtet!
Enamus Eesti ökoturismiettevõtteid on väikesed perefirmad, mille olulisim toetus kohalikule majandusele on see, et nad on iseendale töökohad loonud ja maksavad makse. Parim toetus kohalikule kogukonnale on seetõttu oma ettevõtte elujõud, konkurentsivõime parendamine, pakkumise arendamine ning käibe ja kasumi suurendamine.
Iga ökoturismiettevõtte vajadus on hea ja elav kohalik koostöövõrgustik. Sellest kasvavad välja uued koostööprojektid, tooted ja ärivõimalused. Samas on oluline, et sarnane tegevus ei kasvaks ülepea ega muutuks oma turismiettevõtlusele takistavaks. Aktiivne osavõtt külaarenguprojektidest ja koostöökogudest on vajalik, kuid ei tohi unustada, et ökoturismi ettevõtja parim toetus oma piirkonnale on edukas turismiäri.
Ökoturistid hindavad kohtumisi kohalike elanikega kõrgelt. On tavaline, et saatvad giidid on kohalikud, kuid teadlikult võiks kaasata veel teisigi. Saaremaale, oma juurte juurde Kihelkonnale naasnud ning ettevõtte Pärimusmatkad asutanud Maarika Toomel kasutab võimalusel kohalikke majutuskohti, kohaliku käsitöömeistri suveniire, kooliõpilasi ürituste läbiviimisel ning plaanib alustada giidiõpet kohalikus põhikoolis. Süvahavva Loodustalus pillipiknike ja käsitööpäevi korraldav Peep Tobreluts näeb kasutamata võimalusena erinevatel aastaaegadel tehtavaid talgutöid. Talgureise korraldavad praegu looduskaitseorganisatsioonid ja kaitsealad, kuid sarnaselt võiks külakogukond vormida turismitooteks mõne oma traditsioonilise ühise töö.
Äärmiselt oluline on leida tasakaal loomuliku "vana" elukorralduse ja turismiga kaasnevate muutuste vahel. Turism ei saa olla alternatiiv traditsioonilistele majandusharudele. Seda juba seetõttu, et ökoturiste köidab just paikkondade omapära, see unikaalne ja ehe, mis üht sihtkohta teisest eristab.
Samas pole vaja turismi-usku pöörata kõiki külakogukondi. Ökoturismi ideoloogia sisaldab ka põhimõtet, et nendel kogukondadel, kes külastusi ei soovi, jäetakse võimalus järgida oma tavapärast elurütmi.
Lugu kirjutatud Roheliste lehte Grüüne
15 aastat ökoturismi Eestis
Eestis tuli ökoturismist juttu esmakordselt 28. mail 1993, kui külaliikumise Kodukant vabaõhuseminaril Kuusekäära talus, Soomaal arutati ääremaade elanike ellujäämisvõimalusi. Ökoturismi arendamine sai alguse mõttest, et meil on niite, metsi, rabasid ja teisi unikaalseid looduskooslusi, mida mujal Euroopas pole enam ammu. Just seetõttu on need välisturistidele tõeliseks vaatamisväärsuseks. On sümboolne, et ökoturismi idee käidi välja külaliigutajate poolt, sest loodushoiu ning ökoloogilise majandamise kõrval on selles ideoloogias sama oluline turismist tõusva tulu jäämine turismi sihtkohta. Viisteist aastat hiljem korraldasid Ökoturismi Ühendus ja Eestimaa Rohelised taas arutelu Kuusekääral. Maaelu ja ökoturismi arengu Avatud Ruumi juhtis külaliikumise algataja Mikk Sarv.
Kuidas saab turism toetada kohalikku kogukonda?
Võtit sellele küsimusele vastamiseks on vaja otsida turismikorraldajate taskust. Kas turismi korraldav keskne ettevõtja on väljastpoolt kogukonda või oma küla inimene? Kohapeal oma igapäevast elu elavana, on kohalikel ettevõtjatel kogemused naabritega koos elamisest ning nii on lihtsam neid kaasata ka turismiärisse. Üks ökoturismi pioneere, Aigar Piho tõi oma esimesed kliendid Rootsist, pani bussitäie inimesi öömajale nii oma küla peredesse kui ka naaberkülade inimeste juurde, kutsus külarahva ekskursioone läbi viima ja õhtust simmanit pidama. Niimoodi kohalikke kaasates ja võimalikult palju kohalikke teenuseid sisse ostes on Piho turismiäri ajanud. Kohalik turiste teenindav tööjõud, näiteks kokad ja giidid, on üks olulisemaid toetusi kohalikule majandusele.
Paljud tarbijad soovivad kohalikke elamusi. Kohalik piim, munad, juust, värskelt küpsetatud leib, kohalik ürditee, kohalikust metsloomast valmistatud lõunasöök ja võimalus osta suveniir kohalikult küla käsitööliselt on lisaväärtused, mida ökoturistid aktiivselt otsivad ja mille eest on ka valmis vääriliselt maksma. Seepärast ei tähenda kohalik sisseostupoliitika eelkõige mitte suuremaid kulutusi vaid vastupidi, võimalust pakkuda väärindatud tooteid parema hinna eest.
Eesti vast tuntuima ja tunnustatuima turismikoostöövõrgustiku, Metsamoori Perepark looja Irje Karjus on kogenud, et naabrite kaasamine ei pruugi käia üleöö. Kui aga kohalikud elanikud pikema aja jooksul harjuvad turiste nägema, siis võõristus kaob ja kaasa lööjate ring laieneb. Karjus leiab, et lisaks majanduslikule kasule tõuseb kogukonnale turismist ka muud tulu. Ta toob näiteks Kaika kandi teeolud - kui piirkonda külastab rohkelt turiste, siis ka riik ning omavalitsus hoolitsevad maanteede eest suurema tähelepanuga ning see on hea ka kohalikele. Külakaupluste eelistamine linna supermarketitele võib osutuda natuke kallimaks, samas tähendab see, et kaob ära vajadus kuluka ja aeganõudva transpordi järele ning suurem osa toitlustusele kuluvast rahast jääb kohapeale. Teadlikud ökoturismi ettevõtjad toetavad kohalikku kaubandust, mis omakorda annab turismiettevõttele tugevama toetuse kohalikult kogukonnalt.
Arenda oma ettevõtet!
Enamus Eesti ökoturismiettevõtteid on väikesed perefirmad, mille olulisim toetus kohalikule majandusele on see, et nad on iseendale töökohad loonud ja maksavad makse. Parim toetus kohalikule kogukonnale on seetõttu oma ettevõtte elujõud, konkurentsivõime parendamine, pakkumise arendamine ning käibe ja kasumi suurendamine.
Iga ökoturismiettevõtte vajadus on hea ja elav kohalik koostöövõrgustik. Sellest kasvavad välja uued koostööprojektid, tooted ja ärivõimalused. Samas on oluline, et sarnane tegevus ei kasvaks ülepea ega muutuks oma turismiettevõtlusele takistavaks. Aktiivne osavõtt külaarenguprojektidest ja koostöökogudest on vajalik, kuid ei tohi unustada, et ökoturismi ettevõtja parim toetus oma piirkonnale on edukas turismiäri.
Ökoturistid hindavad kohtumisi kohalike elanikega kõrgelt. On tavaline, et saatvad giidid on kohalikud, kuid teadlikult võiks kaasata veel teisigi. Saaremaale, oma juurte juurde Kihelkonnale naasnud ning ettevõtte Pärimusmatkad asutanud Maarika Toomel kasutab võimalusel kohalikke majutuskohti, kohaliku käsitöömeistri suveniire, kooliõpilasi ürituste läbiviimisel ning plaanib alustada giidiõpet kohalikus põhikoolis. Süvahavva Loodustalus pillipiknike ja käsitööpäevi korraldav Peep Tobreluts näeb kasutamata võimalusena erinevatel aastaaegadel tehtavaid talgutöid. Talgureise korraldavad praegu looduskaitseorganisatsioonid ja kaitsealad, kuid sarnaselt võiks külakogukond vormida turismitooteks mõne oma traditsioonilise ühise töö.
Äärmiselt oluline on leida tasakaal loomuliku "vana" elukorralduse ja turismiga kaasnevate muutuste vahel. Turism ei saa olla alternatiiv traditsioonilistele majandusharudele. Seda juba seetõttu, et ökoturiste köidab just paikkondade omapära, see unikaalne ja ehe, mis üht sihtkohta teisest eristab.
Samas pole vaja turismi-usku pöörata kõiki külakogukondi. Ökoturismi ideoloogia sisaldab ka põhimõtet, et nendel kogukondadel, kes külastusi ei soovi, jäetakse võimalus järgida oma tavapärast elurütmi.
Lugu kirjutatud Roheliste lehte Grüüne
Wednesday, June 04, 2008
EHE-märgise dokumendid EAS lehel
EHE-märgise taotlemise töövihik:
http://www.eas.ee/vfs/3507/EHE_margise_toovihik.pdf
EHE-märgise kriteerimid:
http://www.eas.ee/vfs/3506/EHE_margise_kriteeriumid.pdf
http://www.eas.ee/vfs/3507/EHE_margise_toovihik.pdf
EHE-märgise kriteerimid:
http://www.eas.ee/vfs/3506/EHE_margise_kriteeriumid.pdf
Thursday, March 20, 2008
Säästev turism ja ökoturism
Kirjutasin Rohelise Jõemaa Koostöökogu tellimusel artikli säästvast turismist.
Mis on säästev turism?
Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.
Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.
Säästva turismi eriliik- ökoturism
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon).
Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.
Vastutustundlik turism
inglise keeles responsible tourism) on mõiste, mida järjest enam kasutatakse säästva turismi mõistega paralleelselt. Vastutustundlik turism:
- toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tõstab võõrustava kogukonna heaolu, parandab töötingimusi ja -võimalusi;
- kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
- panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse, maailma mitmekesisuse säilitamisesse;
- pakub turistidele nauditavamaid elamusi läbi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse küsimustes;
- minimeerib negatiivsed majanduslikud-, sotsiaalsed- ja keskkonnamõjud;
- on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja võõrustajate vahel, loob kohalikku uhkust ja usaldust
Vastutus sise- ja välisruumi ees
Turismisektori keskkonnavastutus on eriline – siin on põhjust rääkida sise- ja välisruumist. Välisruum hõlmab seda väliskeskkonda, mida me ei oma ja mille üle me ei otsusta. Välisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning käitumise eest. Vastutus, mida me peame jagama ning teistega kokkuleppeni jõudma. Välisruum on tähtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistel tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus välisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.
Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
- kesk- ja omavalitsused;
- üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
- kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
- turismi- ja teiste teenuste pakkujad;
- turistid, külastajad, elanikud;
- meedia;
- akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused jt
Siseruum on keskkonnavastutus selle tegevuse üle mingis ruumis, mis kuulub mingile üksikule organisatsioonile. See vastutus hõlmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille üle ettevõttel või organisatsioonil on otsustamisõigus. See keskkonnavastus kehtib sisseostu, tootmise ja müümise kohta. Samasuguseid nõudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile.
Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav nähtus. Välisruumi ühine vastutuse teadvustamine ja realiseerimine on aeganõudev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid pädevust nõudvaid valdkondi. Klient aga väärtustab reisi valikul ning selle vältel kogu tervikut.
Ökomärgised ja säästev turism
Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.
Eestis toimivad järgmised ökomärgistamise süsteemid:
Roheline Võti
EHE
PAN Parks
Roheline Võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis. Rohelise võtme nõuded hõlmavad 12 peatükki:
- keskkonnajuhtimine
- personali kaasamine
- külastajate informeerimine
- vesi
- pesemis- ja koristustööd
- jäätmed
- energia
- toiduained
- siseruumide õhk
- ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
- rohelised tegevused
- administreerimine
Lähemalt : http://www.visitestonia.com/green
EHE on ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama kuuele üldisele nõudele:
- turismiettevõte pakub loodus- ja/või kultuuripärandiga seotud elamusi
- ettevõtte tegevust iseloomustab hoolitsus looduse eest, keskkonnanõuetega arvestamine, külalislahkuks, kõrge elamuskvaliteet ja püüd selle pideva parendamise suunas
- ettevõte on regitreeritud ja tegutseb Eestis
- ettevõte tunneb ja järgib Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid võimalikke ettekirjutusi
- vähemalt üks inimene ettevõttest on läbinud koolituse “Eesti ökoturism ja EHE-märgis”. Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust,
- ettevõte kohandab EHE-tooteid ümbritseva keskkonnaga parimal võimalikul moel
EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
- sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
- kohaliku majanduse toetamine
- tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
- loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
- suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
- kvaliteet ja turvalisus
Loe lähemalt : http://www.ecotourism.ee
PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 2008 märtsikuu seisuga on Euroopas 10 rahvusparki, mis on läbinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja näitajate pooles PAN Parks võrgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a sügisest on sündinud otsus taotleda sertifikaati.
Loe lähemalt : http://www.panparks.org
Sihtkoha analüüs
Sihtkoha analüüs annab ettevõttele ülevaate piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustest. Koos oma tegevuse, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab analüüs aluse nii tootearenduseks kui väärtuste säilitamiseks. Sihtkoha analüüsi võib võrrelda näiteks kaitsekorralduskavadega või metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja võimaldavad tõhusamat ja targemat piirkonna majandamist.
Hästi koostatud sihtkoha analüüsi saab kasutada mitmel erineval moel, näiteks:
· juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada selle läbi et kindlustada piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tõepoolest optimaalne kasutamine erinevates turismitoodetes
· retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja linnustikule viies sellega miinimumini igasugused häirimised. Näiteks kevade esimesed ratsaretked tehakse teistel radadel kui suvised.
· uued ja atraktiivsed turismitooted saab välja arendada kasutades sihtkohaanalüüsi nimekirja piirkonna vaatamisväärtustest
· lihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele töötajatele
· lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas
· lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade ülekasutamine ja loomastiku-linnustiku häirimine
· Lõpuks on sihtkohaanalüüsi loodus- ja kultuuriväärtuste nimekiri suurepärane tööriist et arendada konkreetset aktiivset loodus- ja või kultuur
Sihtkoha analüüsi koostamise sammud EHE-märgise taotlemisel:
1.otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja muretse kaardimaterjal
2.kirjelda oma tegevust sihtkohas
3.koosta transpordi aruanne
4.tegevuste aruanne
5.nimekiri maaomanikest
6.nimekiri loodusväärtustest
7.nimekriri kultuuriväärtustest
8.kirjelda muud maa- ja looduskasutust sihtkohas
9.kirjelda oma kohalikku koostöövõrgustikku
10. nimeta ja hinda oma tegevuse võimalikke ngatiivseid mõjusid
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Turismiettevõtte keskkonnaplaan
Keskkonnaplaani koostamine ettevõttele aitab välja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegevuskava ettevõtte negatiivse keskkonnamõju järkjärguliseks vähendamiseks.
Turismiettevõttel on rida põhjusi miks muuta oma tegevus keskkonasõbralikumaks:
keskkonnatöö teavitab kõrgemast kvaliteedist. Uuringud näitavad, et paljud tarbijad on nõus maksma suuremat hinda keskkonnamärgisega toodete ja teenuste eest.
Keskkonnatöö hoiab raha kokku. Keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vähem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiivis hoiab kokku tuhandeid kroone.
Keskkonnatöö tõstab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vähenda negatiivset keskkonnamõju vaid annab ka külastajale lisaväärtuse. Näiteks elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alküül-bensiin mootorsaani paagis vähem heitgaase.
Keskkonnatöö parandab töötingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vähem kahjulikud kütted ei paranda mitte vaid külastajate elamusi vaid sama tähtis on et ka ettevõtte töötajate töökeskkond paraneb.
Keskkonnaplaani koostamine:
1.Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia täna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2.Transport sihtkohas. Milliseid sõidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamõju vähendada?
3.Majutus.
4.Toidu valmistamine ja toitlustamine
5.Majapidamisvahendid ja varustus
6.Kemikaalid ja kütused
7.Klientide informeerimine ja kaasamine
8.Turundus ja administratsioon
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Allikad ehk lisalugemist :
Kohtumispaik - Biosfääri kaitsela kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja: SA Lõuna-Eesti Turism. Tallinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Käsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTÜ Eesti Maaturism. Tallinn, 2002.
Säästva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Säästva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Põllumajandusministeerium. Tallinn-Tartu 1995
Mis on säästev turism?
Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.
Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.
Säästva turismi eriliik- ökoturism
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon).
Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.
Vastutustundlik turism
inglise keeles responsible tourism) on mõiste, mida järjest enam kasutatakse säästva turismi mõistega paralleelselt. Vastutustundlik turism:
- toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tõstab võõrustava kogukonna heaolu, parandab töötingimusi ja -võimalusi;
- kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
- panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse, maailma mitmekesisuse säilitamisesse;
- pakub turistidele nauditavamaid elamusi läbi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse küsimustes;
- minimeerib negatiivsed majanduslikud-, sotsiaalsed- ja keskkonnamõjud;
- on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja võõrustajate vahel, loob kohalikku uhkust ja usaldust
Vastutus sise- ja välisruumi ees
Turismisektori keskkonnavastutus on eriline – siin on põhjust rääkida sise- ja välisruumist. Välisruum hõlmab seda väliskeskkonda, mida me ei oma ja mille üle me ei otsusta. Välisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning käitumise eest. Vastutus, mida me peame jagama ning teistega kokkuleppeni jõudma. Välisruum on tähtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistel tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus välisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.
Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
- kesk- ja omavalitsused;
- üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
- kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
- turismi- ja teiste teenuste pakkujad;
- turistid, külastajad, elanikud;
- meedia;
- akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused jt
Siseruum on keskkonnavastutus selle tegevuse üle mingis ruumis, mis kuulub mingile üksikule organisatsioonile. See vastutus hõlmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille üle ettevõttel või organisatsioonil on otsustamisõigus. See keskkonnavastus kehtib sisseostu, tootmise ja müümise kohta. Samasuguseid nõudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile.
Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav nähtus. Välisruumi ühine vastutuse teadvustamine ja realiseerimine on aeganõudev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid pädevust nõudvaid valdkondi. Klient aga väärtustab reisi valikul ning selle vältel kogu tervikut.
Ökomärgised ja säästev turism
Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.
Eestis toimivad järgmised ökomärgistamise süsteemid:
Roheline Võti
EHE
PAN Parks
Roheline Võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis. Rohelise võtme nõuded hõlmavad 12 peatükki:
- keskkonnajuhtimine
- personali kaasamine
- külastajate informeerimine
- vesi
- pesemis- ja koristustööd
- jäätmed
- energia
- toiduained
- siseruumide õhk
- ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
- rohelised tegevused
- administreerimine
Lähemalt : http://www.visitestonia.com/green
EHE on ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama kuuele üldisele nõudele:
- turismiettevõte pakub loodus- ja/või kultuuripärandiga seotud elamusi
- ettevõtte tegevust iseloomustab hoolitsus looduse eest, keskkonnanõuetega arvestamine, külalislahkuks, kõrge elamuskvaliteet ja püüd selle pideva parendamise suunas
- ettevõte on regitreeritud ja tegutseb Eestis
- ettevõte tunneb ja järgib Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid võimalikke ettekirjutusi
- vähemalt üks inimene ettevõttest on läbinud koolituse “Eesti ökoturism ja EHE-märgis”. Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust,
- ettevõte kohandab EHE-tooteid ümbritseva keskkonnaga parimal võimalikul moel
EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
- sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
- kohaliku majanduse toetamine
- tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
- loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
- suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
- kvaliteet ja turvalisus
Loe lähemalt : http://www.ecotourism.ee
PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 2008 märtsikuu seisuga on Euroopas 10 rahvusparki, mis on läbinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja näitajate pooles PAN Parks võrgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a sügisest on sündinud otsus taotleda sertifikaati.
Loe lähemalt : http://www.panparks.org
Sihtkoha analüüs
Sihtkoha analüüs annab ettevõttele ülevaate piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustest. Koos oma tegevuse, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab analüüs aluse nii tootearenduseks kui väärtuste säilitamiseks. Sihtkoha analüüsi võib võrrelda näiteks kaitsekorralduskavadega või metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja võimaldavad tõhusamat ja targemat piirkonna majandamist.
Hästi koostatud sihtkoha analüüsi saab kasutada mitmel erineval moel, näiteks:
· juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada selle läbi et kindlustada piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tõepoolest optimaalne kasutamine erinevates turismitoodetes
· retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja linnustikule viies sellega miinimumini igasugused häirimised. Näiteks kevade esimesed ratsaretked tehakse teistel radadel kui suvised.
· uued ja atraktiivsed turismitooted saab välja arendada kasutades sihtkohaanalüüsi nimekirja piirkonna vaatamisväärtustest
· lihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele töötajatele
· lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas
· lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade ülekasutamine ja loomastiku-linnustiku häirimine
· Lõpuks on sihtkohaanalüüsi loodus- ja kultuuriväärtuste nimekiri suurepärane tööriist et arendada konkreetset aktiivset loodus- ja või kultuur
Sihtkoha analüüsi koostamise sammud EHE-märgise taotlemisel:
1.otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja muretse kaardimaterjal
2.kirjelda oma tegevust sihtkohas
3.koosta transpordi aruanne
4.tegevuste aruanne
5.nimekiri maaomanikest
6.nimekiri loodusväärtustest
7.nimekriri kultuuriväärtustest
8.kirjelda muud maa- ja looduskasutust sihtkohas
9.kirjelda oma kohalikku koostöövõrgustikku
10. nimeta ja hinda oma tegevuse võimalikke ngatiivseid mõjusid
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Turismiettevõtte keskkonnaplaan
Keskkonnaplaani koostamine ettevõttele aitab välja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegevuskava ettevõtte negatiivse keskkonnamõju järkjärguliseks vähendamiseks.
Turismiettevõttel on rida põhjusi miks muuta oma tegevus keskkonasõbralikumaks:
keskkonnatöö teavitab kõrgemast kvaliteedist. Uuringud näitavad, et paljud tarbijad on nõus maksma suuremat hinda keskkonnamärgisega toodete ja teenuste eest.
Keskkonnatöö hoiab raha kokku. Keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vähem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiivis hoiab kokku tuhandeid kroone.
Keskkonnatöö tõstab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vähenda negatiivset keskkonnamõju vaid annab ka külastajale lisaväärtuse. Näiteks elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alküül-bensiin mootorsaani paagis vähem heitgaase.
Keskkonnatöö parandab töötingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vähem kahjulikud kütted ei paranda mitte vaid külastajate elamusi vaid sama tähtis on et ka ettevõtte töötajate töökeskkond paraneb.
Keskkonnaplaani koostamine:
1.Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia täna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2.Transport sihtkohas. Milliseid sõidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamõju vähendada?
3.Majutus.
4.Toidu valmistamine ja toitlustamine
5.Majapidamisvahendid ja varustus
6.Kemikaalid ja kütused
7.Klientide informeerimine ja kaasamine
8.Turundus ja administratsioon
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Allikad ehk lisalugemist :
Kohtumispaik - Biosfääri kaitsela kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja: SA Lõuna-Eesti Turism. Tallinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Käsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTÜ Eesti Maaturism. Tallinn, 2002.
Säästva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Säästva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Põllumajandusministeerium. Tallinn-Tartu 1995
Thursday, December 06, 2007
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
