Säästev turism ja ökoturism

Kirjutasin Rohelise Jõemaa Koostöökogu tellimusel artikli säästvast turismist.

Mis on säästev turism?

Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.

Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.

Säästva turismi eriliik- ökoturism

Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon).
Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.

Vastutustundlik turism
inglise keeles responsible tourism) on mõiste, mida järjest enam kasutatakse säästva turismi mõistega paralleelselt. Vastutustundlik turism:
- toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tõstab võõrustava kogukonna heaolu, parandab töötingimusi ja -võimalusi;
- kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
- panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse, maailma mitmekesisuse säilitamisesse;
- pakub turistidele nauditavamaid elamusi läbi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse küsimustes;
- minimeerib negatiivsed majanduslikud-, sotsiaalsed- ja keskkonnamõjud;
- on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja võõrustajate vahel, loob kohalikku uhkust ja usaldust

Vastutus sise- ja välisruumi ees

Turismisektori keskkonnavastutus on eriline – siin on põhjust rääkida sise- ja välisruumist. Välisruum hõlmab seda väliskeskkonda, mida me ei oma ja mille üle me ei otsusta. Välisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning käitumise eest. Vastutus, mida me peame jagama ning teistega kokkuleppeni jõudma. Välisruum on tähtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistel tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus välisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.

Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
- kesk- ja omavalitsused;
- üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
- kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
- turismi- ja teiste teenuste pakkujad;
- turistid, külastajad, elanikud;
- meedia;
- akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused jt

Siseruum on keskkonnavastutus selle tegevuse üle mingis ruumis, mis kuulub mingile üksikule organisatsioonile. See vastutus hõlmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille üle ettevõttel või organisatsioonil on otsustamisõigus. See keskkonnavastus kehtib sisseostu, tootmise ja müümise kohta. Samasuguseid nõudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile.

Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav nähtus. Välisruumi ühine vastutuse teadvustamine ja realiseerimine on aeganõudev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid pädevust nõudvaid valdkondi. Klient aga väärtustab reisi valikul ning selle vältel kogu tervikut.

Ökomärgised ja säästev turism

Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.

Eestis toimivad järgmised ökomärgistamise süsteemid:
Roheline Võti
EHE
PAN Parks

Roheline Võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis. Rohelise võtme nõuded hõlmavad 12 peatükki:
- keskkonnajuhtimine
- personali kaasamine
- külastajate informeerimine
- vesi
- pesemis- ja koristustööd
- jäätmed
- energia
- toiduained
- siseruumide õhk
- ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
- rohelised tegevused
- administreerimine

Lähemalt : http://www.visitestonia.com/green

EHE on ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama kuuele üldisele nõudele:
- turismiettevõte pakub loodus- ja/või kultuuripärandiga seotud elamusi
- ettevõtte tegevust iseloomustab hoolitsus looduse eest, keskkonnanõuetega arvestamine, külalislahkuks, kõrge elamuskvaliteet ja püüd selle pideva parendamise suunas
- ettevõte on regitreeritud ja tegutseb Eestis
- ettevõte tunneb ja järgib Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid võimalikke ettekirjutusi
- vähemalt üks inimene ettevõttest on läbinud koolituse “Eesti ökoturism ja EHE-märgis”. Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust,
- ettevõte kohandab EHE-tooteid ümbritseva keskkonnaga parimal võimalikul moel

EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
- sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
- kohaliku majanduse toetamine
- tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
- loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
- suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
- kvaliteet ja turvalisus

Loe lähemalt : http://www.ecotourism.ee

PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 2008 märtsikuu seisuga on Euroopas 10 rahvusparki, mis on läbinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja näitajate pooles PAN Parks võrgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a sügisest on sündinud otsus taotleda sertifikaati.

Loe lähemalt : http://www.panparks.org

Sihtkoha analüüs

Sihtkoha analüüs annab ettevõttele ülevaate piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustest. Koos oma tegevuse, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab analüüs aluse nii tootearenduseks kui väärtuste säilitamiseks. Sihtkoha analüüsi võib võrrelda näiteks kaitsekorralduskavadega või metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja võimaldavad tõhusamat ja targemat piirkonna majandamist.

Hästi koostatud sihtkoha analüüsi saab kasutada mitmel erineval moel, näiteks:
· juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada selle läbi et kindlustada piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tõepoolest optimaalne kasutamine erinevates turismitoodetes
· retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja linnustikule viies sellega miinimumini igasugused häirimised. Näiteks kevade esimesed ratsaretked tehakse teistel radadel kui suvised.
· uued ja atraktiivsed turismitooted saab välja arendada kasutades sihtkohaanalüüsi nimekirja piirkonna vaatamisväärtustest
· lihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele töötajatele
· lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas
· lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade ülekasutamine ja loomastiku-linnustiku häirimine
· Lõpuks on sihtkohaanalüüsi loodus- ja kultuuriväärtuste nimekiri suurepärane tööriist et arendada konkreetset aktiivset loodus- ja või kultuur

Sihtkoha analüüsi koostamise sammud EHE-märgise taotlemisel:
1.otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja muretse kaardimaterjal
2.kirjelda oma tegevust sihtkohas
3.koosta transpordi aruanne
4.tegevuste aruanne
5.nimekiri maaomanikest
6.nimekiri loodusväärtustest
7.nimekriri kultuuriväärtustest
8.kirjelda muud maa- ja looduskasutust sihtkohas
9.kirjelda oma kohalikku koostöövõrgustikku
10. nimeta ja hinda oma tegevuse võimalikke ngatiivseid mõjusid

Lähemalt http://www.ecotourism.ee

Turismiettevõtte keskkonnaplaan

Keskkonnaplaani koostamine ettevõttele aitab välja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegevuskava ettevõtte negatiivse keskkonnamõju järkjärguliseks vähendamiseks.

Turismiettevõttel on rida põhjusi miks muuta oma tegevus keskkonasõbralikumaks:
keskkonnatöö teavitab kõrgemast kvaliteedist. Uuringud näitavad, et paljud tarbijad on nõus maksma suuremat hinda keskkonnamärgisega toodete ja teenuste eest.
Keskkonnatöö hoiab raha kokku. Keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vähem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiivis hoiab kokku tuhandeid kroone.
Keskkonnatöö tõstab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vähenda negatiivset keskkonnamõju vaid annab ka külastajale lisaväärtuse. Näiteks elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alküül-bensiin mootorsaani paagis vähem heitgaase.
Keskkonnatöö parandab töötingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vähem kahjulikud kütted ei paranda mitte vaid külastajate elamusi vaid sama tähtis on et ka ettevõtte töötajate töökeskkond paraneb.

Keskkonnaplaani koostamine:
1.Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia täna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2.Transport sihtkohas. Milliseid sõidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamõju vähendada?
3.Majutus.
4.Toidu valmistamine ja toitlustamine
5.Majapidamisvahendid ja varustus
6.Kemikaalid ja kütused
7.Klientide informeerimine ja kaasamine
8.Turundus ja administratsioon

Lähemalt http://www.ecotourism.ee

Allikad ehk lisalugemist :

Kohtumispaik - Biosfääri kaitsela kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja: SA Lõuna-Eesti Turism. Tallinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Käsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTÜ Eesti Maaturism. Tallinn, 2002.
Säästva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Säästva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Põllumajandusministeerium. Tallinn-Tartu 1995