Soomaa rahvuspark sai 15 aastaseks. Küsisin mõned lihtsad küsimused neljalt inimeselt, kelle rolli rahvuspargi saamise loo juures on raske ülehinnata. Rein Kuresoo juhtis Eestimaa Looduse Fondi, kes Eesti valitsusele vastava ettepaneku tegi, Eerik Leibak oli Reinu mõttekaaslane Fondis, kes Soomaaga seoses tegi ära enamuse praktilisest- välitöödest dokumentatsiooni ja seadusteni. Soomaa rahvuspargi esimese direktori postile asus tööle Tõnu Kütt ja Tõnu parema käena Kaja Allilender. Kaja ladus aluse sellele, mis Soomaast tänaseks saanud on, juhtis suurt projekti, kus ehitati külastuskeskus, matkarajad, tehti filmid ja trükised.
Lugu ise siin.
Thursday, December 11, 2008
Thursday, December 04, 2008
Friday, November 28, 2008
Asia-Europe Workshop in Shanghai
Just came back from trip to China. There was a Europe-Asia workshop about ecotourism , see pics http://flickr.com/photos/soomaa/sets/721576102820127 07/
My first time in China, very interesting, especially culturally. See pics of Shanghai:
http://flickr.com/photos/soomaa/sets/721576103140282 12/
After workshop I took a short trip to Huangshan see pics
http://flickr.com/photos/soomaa/sets/721576102836468 33/
My first time in China, very interesting, especially culturally. See pics of Shanghai:
http://flickr.com/photos/sooma
After workshop I took a short trip to Huangshan see pics
http://flickr.com/photos/sooma
Monday, November 10, 2008
Põlvamaal tuleb ökoturismi konverents
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Kas Eestil on šanssi olla ökoturismi maa? Vastuse saamiseks sellele ja paljudele teistele küsimustele
kutsume Teid 03. detsembril 2008 Põlvamaal Mooste Mõisa Veskiteatris toimuvale
ÖKOTURISMI KONVERENTSILE
„100 % naturaalsust”
KONVERENTSI KAVA
09.30-10.00 Saabumine Moostesse, registreerumine, tervituskohv
10:00-10:15 Konverentsi avamine ja sissejuhatus
Moderaator Haimar Sokk, Põlva Maavalitsuse arenguosakonna juhataja
Rahvamuusikud Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu
10.15- 10.40 Ökoturismi märgid ja märgised- mida võtta, mida jätta?
Peep Tobreluts, Süvahavva Loodustalu OÜ edendusnõunik
10.40-11.20 Kuidas turundada internetis?
Aivar Ruukel, Eesti Ökoturismi Ühenduse esimees
11.20- 12.00 Linnu-ja loodusturism Eestis- kas kasvav trend?
Marika Mann, Kumari Reisid
12.00-13.30 Lõuna ja kohvipaus Mooste mõisa Linakojas.
Lisaks võimalus maitsta ja kaasa osta mahetooteid Põlva- ja Võrumaalt.
13.30- 14.10 Saaremaa pärimusmatkad - kuidas avastada ja pakkuda päris väärtusi?
Maarika Toomel, Viitong Reisid OÜ
14.10- 14.50 Mida ootab Saksa turist Eesti turismiettevõttelt?
Adrian Gerloff reisibüroo Estland-Reisen
14.50- 15.30 Ökoturismi kogemused Rootsist - mida kasulikku üle võtta?
Bosse Säll, Rutilus ecokonsult AB, Östersund, Rootsi
15.30 Lõpusõnad
16.00 Põlvamaa 2008 aasta parimate turismitegijate tunnustamine.
Registreerumine ja konverentsi tasu
Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerimine hiljemalt 28. novembriks 2008 aadressil pak@polvamaa.ee või telefonidel 799 89 59, 524 20 25 Osalustasu on 200 krooni, mille palume kanda SA Põlvamaa Arenduskeskuse arvele 28. novembriks 2008.
Konverentsi toetavad
Põlva Maavalitsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Rootsi Suursaatkond
kutsume Teid 03. detsembril 2008 Põlvamaal Mooste Mõisa Veskiteatris toimuvale
ÖKOTURISMI KONVERENTSILE
„100 % naturaalsust”
KONVERENTSI KAVA
09.30-10.00 Saabumine Moostesse, registreerumine, tervituskohv
10:00-10:15 Konverentsi avamine ja sissejuhatus
Moderaator Haimar Sokk, Põlva Maavalitsuse arenguosakonna juhataja
Rahvamuusikud Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu
10.15- 10.40 Ökoturismi märgid ja märgised- mida võtta, mida jätta?
Peep Tobreluts, Süvahavva Loodustalu OÜ edendusnõunik
10.40-11.20 Kuidas turundada internetis?
Aivar Ruukel, Eesti Ökoturismi Ühenduse esimees
11.20- 12.00 Linnu-ja loodusturism Eestis- kas kasvav trend?
Marika Mann, Kumari Reisid
12.00-13.30 Lõuna ja kohvipaus Mooste mõisa Linakojas.
Lisaks võimalus maitsta ja kaasa osta mahetooteid Põlva- ja Võrumaalt.
13.30- 14.10 Saaremaa pärimusmatkad - kuidas avastada ja pakkuda päris väärtusi?
Maarika Toomel, Viitong Reisid OÜ
14.10- 14.50 Mida ootab Saksa turist Eesti turismiettevõttelt?
Adrian Gerloff reisibüroo Estland-Reisen
14.50- 15.30 Ökoturismi kogemused Rootsist - mida kasulikku üle võtta?
Bosse Säll, Rutilus ecokonsult AB, Östersund, Rootsi
15.30 Lõpusõnad
16.00 Põlvamaa 2008 aasta parimate turismitegijate tunnustamine.
Registreerumine ja konverentsi tasu
Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerimine hiljemalt 28. novembriks 2008 aadressil pak@polvamaa.ee või telefonidel 799 89 59, 524 20 25 Osalustasu on 200 krooni, mille palume kanda SA Põlvamaa Arenduskeskuse arvele 28. novembriks 2008.
Konverentsi toetavad
Põlva Maavalitsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Rootsi Suursaatkond
Saturday, November 08, 2008
Viljandimaa turismikonverents "Väärtusest elamuseni"
Mis on see Viljandimaa võimalus, et külastajatele ka aasta ja aastakümne pärast siin huvitav oleks?
Turism on keeruline valdkond, isegi tagantjärgi on raske tark olla. Tuleviku ennustamine võib hoopis rappa minna. Aeg oleks üle vaadata Viljandimaa kõik võimalused, kavandada tegevused ja ühendada jõud, et turismis konkurentsis püsida.
Alustada võiks väärtuste inventuurist. Üles tuleks lugeda need looduse ja inimese loodud väärtused, mille unikaalsus kaugemale ulatub või hoopis ainulaadsed on. Turismis on tähtsad need püsiväärtused, mis on alles, mida saab näha, katsuda... meeltega nautida. Neid jääb kahjuks järjest vähemaks, seda enam peaksime oskama väärtusi ära tunda, et arendamise tuhinas pärisosa kaduma ei läheks.
Kui väärtused väärtuse järgi ritta seatud, peaks mõtlema kui huvitavad nad lähedalt ja kaugemalt tulijaile olla võiksid. Kuidas neid väärtusi esitleda, nendest elamusi pakkuvaid tooteid ja teenuseid arendada?
“Interpretatsioon” on turismiarenduses küll uudissõna, aga järjest rohkem turismikorraldajaid on hakanud selle tähendust mõistma ja vajadust tunnetama.
Just nendel ja paljudel teistel teemadel räägitakse 20.novembril pärimusmuusika aidas Viljandimaa turismikonverentsil VÄÄRTUSEST ELAMUSENI .
Sihtugrupp: Viljandimaa turismiettevõtjad ja omavalitsuste spetsialistid.
Moderaatorid
Urmas Tuuleveski, Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja
Ando Kiviberg, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja
Päevakava
9.00 Saabumine, kohv
9.30 Sissejuhatus
9.40 Mis on Viljandimaa väärtused. Ando Kiviberg
10.10 Interpretatsioon: kuidas väärtustest luua elamus. Urmas Tuuleveski
10.40 Identiteet. Igor Baturin, reklaamiagentuuri Creatum loovjuht
11.10 Kohaliku omavalitsuse, kolmanda sektori ja kogukonna roll turismiarenduses. Ants Välimäe,
Eesti Piimandusmuuseumi direktor
11.40 Turismiharidus – võimalused ja vajadused. Arnold Pastak, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor
12.20 Vahekokkuvõte
12.40 Lõuna
13.40 Konkursil “Eesti avastamata aarded” Viljandit tutvustanud filmilõigu esitus
14.50 Väärtusest elamuseni – Virumaa Muuseumid. Ants Leemets, SA Virumaa Muuseumid juhataja
14.20 Väärtusest elamuseni – toit. Dmitri Demjanov, restoranide Gloria ja Egoist peremees
14.50 Väärtusest elamuseni – kinobuss. Mikk Rand, Kinobussi projektijuht
15.20 Väärtusest elamuseni – identiteet. Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige Aare Hõrn ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Andres Rõigas
15.50 Kokkuvõte
16.20 –17.00 Vestlusring muusikaga
Korraldajad:
Viljandi Maavalitsus
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Viljandimaa Arenduskeskus
Viljandi Linnavalitsus
MTÜ Kodukant Viljandimaa
Osalejatel palume registreeruda 14.novembriks tel 433 0428 või katrin.reimo@viljandimaa.ee
Turism on keeruline valdkond, isegi tagantjärgi on raske tark olla. Tuleviku ennustamine võib hoopis rappa minna. Aeg oleks üle vaadata Viljandimaa kõik võimalused, kavandada tegevused ja ühendada jõud, et turismis konkurentsis püsida.
Alustada võiks väärtuste inventuurist. Üles tuleks lugeda need looduse ja inimese loodud väärtused, mille unikaalsus kaugemale ulatub või hoopis ainulaadsed on. Turismis on tähtsad need püsiväärtused, mis on alles, mida saab näha, katsuda... meeltega nautida. Neid jääb kahjuks järjest vähemaks, seda enam peaksime oskama väärtusi ära tunda, et arendamise tuhinas pärisosa kaduma ei läheks.
Kui väärtused väärtuse järgi ritta seatud, peaks mõtlema kui huvitavad nad lähedalt ja kaugemalt tulijaile olla võiksid. Kuidas neid väärtusi esitleda, nendest elamusi pakkuvaid tooteid ja teenuseid arendada?
“Interpretatsioon” on turismiarenduses küll uudissõna, aga järjest rohkem turismikorraldajaid on hakanud selle tähendust mõistma ja vajadust tunnetama.
Just nendel ja paljudel teistel teemadel räägitakse 20.novembril pärimusmuusika aidas Viljandimaa turismikonverentsil VÄÄRTUSEST ELAMUSENI .
Sihtugrupp: Viljandimaa turismiettevõtjad ja omavalitsuste spetsialistid.
Moderaatorid
Urmas Tuuleveski, Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja
Ando Kiviberg, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja
Päevakava
9.00 Saabumine, kohv
9.30 Sissejuhatus
9.40 Mis on Viljandimaa väärtused. Ando Kiviberg
10.10 Interpretatsioon: kuidas väärtustest luua elamus. Urmas Tuuleveski
10.40 Identiteet. Igor Baturin, reklaamiagentuuri Creatum loovjuht
11.10 Kohaliku omavalitsuse, kolmanda sektori ja kogukonna roll turismiarenduses. Ants Välimäe,
Eesti Piimandusmuuseumi direktor
11.40 Turismiharidus – võimalused ja vajadused. Arnold Pastak, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor
12.20 Vahekokkuvõte
12.40 Lõuna
13.40 Konkursil “Eesti avastamata aarded” Viljandit tutvustanud filmilõigu esitus
14.50 Väärtusest elamuseni – Virumaa Muuseumid. Ants Leemets, SA Virumaa Muuseumid juhataja
14.20 Väärtusest elamuseni – toit. Dmitri Demjanov, restoranide Gloria ja Egoist peremees
14.50 Väärtusest elamuseni – kinobuss. Mikk Rand, Kinobussi projektijuht
15.20 Väärtusest elamuseni – identiteet. Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige Aare Hõrn ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Andres Rõigas
15.50 Kokkuvõte
16.20 –17.00 Vestlusring muusikaga
Korraldajad:
Viljandi Maavalitsus
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Viljandimaa Arenduskeskus
Viljandi Linnavalitsus
MTÜ Kodukant Viljandimaa
Osalejatel palume registreeruda 14.novembriks tel 433 0428 või katrin.reimo@viljandimaa.ee
Thursday, November 06, 2008
Loodusturismi seminar tulemas
EAS Turismiarenduskeskus kutsub tuleva nädala reedel seminarile, kus muuhulgas tutvustatakse kahte loodusturismisektoris tehtud uuringut.
Seminar toimub Tallinnas Hotellis Euroopa aadressil Paadi 5 ja selle ajakava* on järgmine:
11.30-12.00 Registreerumine
12.00-12.15 EAS turismiarenduskeskuse direktori avasõnad ja seminari sissejuhatus, moderaator Heli Müristaja
12.15-13.30 Eesti loodusturismi pakkumise uuringu tulemused (Oliver Loode, OÜ Consumetric)
13.30-13.45 Küsimused ja arutelu
13.45-14.15 Kohvipaus
14.15-15.30 The market of nature outbound tourism in Germany and its potential demand for Estonia as tourism destination (Christine Garbe, Aera Nova Consult)**
15.30-16.00 Arutelu ja kohv
Seminari moderaator Heli Müristaja
* Korraldajal on õigus teha ajakavas muudatusi.
** Saksa loodusturismi uuringu tulemusi tutvustatakse inglise keeles ning sünkroontõlget eesti keelde ei tellita.
Monday, September 22, 2008
Soomaa läheb PAN Pargiks
Soomaa läheb PAN Pargiks
Originally uploaded by Ruukel
22.september 2008
Soomaa Koostöökogu arutas rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal säästva turismi strateegiat.
Pan Pargi rollist piirkonna arengus Soome näitel rääkis Tõnis Korts (Viljandi Maavalitsus)
Soomaa säästliku turismi arendamise/kavandamise strateegia (STDS) koostamisest *PAN Parks regiooni* võimalikest piiridest andis ülevaate ja Murel Merivee (LKK )
Soomaa säästliku turismi arendamise/kavandamise strateegia SWOT analüüsi vedas Aivar Ruukel Soomaa.com
Tulemas Loodusturismi foorum
Loodusturismi foorumi raames on kutsutud oma kogemustest rääkima Sven Zacek ja Jari Peltomäki. Loodusturismi foorum toimub 3.oktoobril Lihula mõisas.
PROGRAMM
14.45-15.00 Saabumine, registreerumine
FOTOTURISM ON TÕUSEV TREND:
15.00-15.45 Rännates mööda Eestimaad - Sven Zacek, loodusfotograaf
15.45-16.30 Kohvipaus (müügil käsitsi valmistatud Sookure trühvlid,
pohla- ja ploomikook, taimetee, kohv, cappuccino, latte)
16.30-18.30 Uued trendid loodusturismis - fototurismi arendamisest
Soomes - Jari Peltomäki, loodusfotograaf, linnugiid, Finnature OY asutaja ja
omanik
Osalemine tasuta! Vajalik eelnev registreerumine (hiljemalt 30.september): Nele
Sõber, 514 2992, nele@lihula.ee
Korraldajad: MTÜ Terra Maritima, Kumari Reisid/Estonian Nature Tours
Toetab: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Tuesday, September 16, 2008
Group on the Bog
Group on the Bog
Originally uploaded by Ruukel
Estonian Convention Bureau and Pärnu Convention Bureau introduced peat-bogs to German Agents by bog walking in Soomaa National Park.
Wednesday, September 10, 2008
Soomaa rahvuspark teel PAN pargi liikmeks
01.-06. septembril toimus LKK ja Soomaa koostöökogu esindajate õppereis Soome, tutvumaks Metsähallituse hallatavate PAN Parkīde ja nende tunnustamisprotsessiga. Õppereisil osalesid Soomaa koostöökogu liikmed Tõnis Korts ja Aivar Ruukel. Riiklikku Looduskaitsekeskust esindasid Agu Leivits, Murel Merivee ja Rait Parts
Põhjuse õppersisi korraldamiseks andis käesoleva aasta aprillikuus Riikliku Looduskaitsekeskuse ja põlislooduse kaitseks loodud PAN Parks Foundationi vahel sõlmitud leping Soomaa kaasamiseks sellesse ühendusse.
PAN Parks Foundation loodi 10 aastat tagasi Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvedamisel põlislooduse kaitseks.Ühenduse eesmärgiks on tähtsustada põlislooduse kaitse olulisust euroopa kontekstis. Põlislooduse kaitse võrgustikku kuuluv ala peab olema vähemalt 20 000 ha suurune millest 10 000 ha moodustab inimtegevusest puutumatu terviklik metsiku looduse tuumala. Hetkel on Euroopas 11 kaitseala, mis on saanud vastava sertifikaadi. Pargid asuvad Rumeenias, Poolas, Itaalias, Bulgaarias, Gruusias, Venemaal, Rootsis ja Soomes. Soomaa rahvuspargile taotletav PAN pargi sertifikaat on kvaliteedimärk, millega suureneb rahvuspargi kui Eesti põlislooduse näidisala tuntus nii tavakülastajate kui kaitsekorraldajate hulgas.
Õppereisi käigus külastati kaht kaitseala: polaarjoonel, vahetult Vene Föderatsiooni piiri ääres paiknevat Oulanka rahvusparki ja Lõuna-Soomes paiknevat Saaristomere rahvusparki.
Oulanka rahvuspark on Põlislooduse kaitse võrgustiku täieõiguslik liige aastast
2004. Saaristomere rahvuspargis on liitumisprotsess pooleli ja lõplik sertifitseerimine seisab ees 2009 aasta kevadel. Sellest lähtuvalt oli õppereisi eesmärgiks tutvuda juba töötava PAN pargi töökorraldusega ja õppida pooleliolevast tunnustamisprotsessist.
1956. aastal rajatud Oulanka rahvuspark on võtnud oma pikaajaliseks eesmärgiks olla rahvusparkide kaitsekorralduse mudelala – olulist rolli kaitsekorralduslike tööde planeerimisel mängivad siin erinevad teadusasutused, kelle tarvis on rahvuspargi külastuskeskuse juurde juba 70. aastate teisel poolel rajatud hästivarustatud teadus ja uurimiskeskus. Oulanka rahvuspargil on lisaks PAN Park-i sertifikaadile Europarc-i Piiriüleste kaitsealade sertifikaat ja huvi tuntakse Ramsari piiriüleste märgalade sertifikaadi vastu.
Saaristomere rahvuspargi eripära seisneb tema paiknemises merealal. Tegemist on ainukese mereliste ökosüsteemide kaitseks moodustatud kaitsealaga, mis on Pan Parki metsiku looduse kaitse võrgustikuga liitunud.
Toimunud õppereisi käigus kahe rahvuspargi töötajatega peetud kohtumiste tulemusena jõuti vastastikule arusaamale, et Soomaa oma terviklikkuses, seniste kaitsekorralduslike tegevuste ja külastuskorralduse planeerimisel on võrdväärne ja oodatud partner Pan parkide perre. Olulise ühise eesmärgina tõusis vestlustes üles
rahvusvahelise koostöö tugevdamise vajadus uurimistegevuse vallas. Nii Soomes, kui Eestis rakendatavad teaduslikud uurimismeetodid ja paindlik uute tehnoloogiate kasutamine on oluline panus looduskaitsesse kogu Euroopa mastaabis.
Täiendava ülevaate toimunud õppereisist saab 22. septembril toimuval
Soomaa koostöökogu koosolekul Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Kõrtsi- Tõramaal.
Õppereisi toetas SA KIK projekti „Soomaa rahvuspargi PAN Parki metsiku looduse kaitse võrgustiku hindamisprotsess - I etapp" raames
Täpsem info:
Agu Leivits
direktori asetäitja
LKK Pärnu-viljandi regioon
Tel: 5101175
e-post: Agu.Leivits@lk.ee
Põhjuse õppersisi korraldamiseks andis käesoleva aasta aprillikuus Riikliku Looduskaitsekeskuse ja põlislooduse kaitseks loodud PAN Parks Foundationi vahel sõlmitud leping Soomaa kaasamiseks sellesse ühendusse.
PAN Parks Foundation loodi 10 aastat tagasi Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvedamisel põlislooduse kaitseks.Ühenduse eesmärgiks on tähtsustada põlislooduse kaitse olulisust euroopa kontekstis. Põlislooduse kaitse võrgustikku kuuluv ala peab olema vähemalt 20 000 ha suurune millest 10 000 ha moodustab inimtegevusest puutumatu terviklik metsiku looduse tuumala. Hetkel on Euroopas 11 kaitseala, mis on saanud vastava sertifikaadi. Pargid asuvad Rumeenias, Poolas, Itaalias, Bulgaarias, Gruusias, Venemaal, Rootsis ja Soomes. Soomaa rahvuspargile taotletav PAN pargi sertifikaat on kvaliteedimärk, millega suureneb rahvuspargi kui Eesti põlislooduse näidisala tuntus nii tavakülastajate kui kaitsekorraldajate hulgas.
Õppereisi käigus külastati kaht kaitseala: polaarjoonel, vahetult Vene Föderatsiooni piiri ääres paiknevat Oulanka rahvusparki ja Lõuna-Soomes paiknevat Saaristomere rahvusparki.
Oulanka rahvuspark on Põlislooduse kaitse võrgustiku täieõiguslik liige aastast
2004. Saaristomere rahvuspargis on liitumisprotsess pooleli ja lõplik sertifitseerimine seisab ees 2009 aasta kevadel. Sellest lähtuvalt oli õppereisi eesmärgiks tutvuda juba töötava PAN pargi töökorraldusega ja õppida pooleliolevast tunnustamisprotsessist.
1956. aastal rajatud Oulanka rahvuspark on võtnud oma pikaajaliseks eesmärgiks olla rahvusparkide kaitsekorralduse mudelala – olulist rolli kaitsekorralduslike tööde planeerimisel mängivad siin erinevad teadusasutused, kelle tarvis on rahvuspargi külastuskeskuse juurde juba 70. aastate teisel poolel rajatud hästivarustatud teadus ja uurimiskeskus. Oulanka rahvuspargil on lisaks PAN Park-i sertifikaadile Europarc-i Piiriüleste kaitsealade sertifikaat ja huvi tuntakse Ramsari piiriüleste märgalade sertifikaadi vastu.
Saaristomere rahvuspargi eripära seisneb tema paiknemises merealal. Tegemist on ainukese mereliste ökosüsteemide kaitseks moodustatud kaitsealaga, mis on Pan Parki metsiku looduse kaitse võrgustikuga liitunud.
Toimunud õppereisi käigus kahe rahvuspargi töötajatega peetud kohtumiste tulemusena jõuti vastastikule arusaamale, et Soomaa oma terviklikkuses, seniste kaitsekorralduslike tegevuste ja külastuskorralduse planeerimisel on võrdväärne ja oodatud partner Pan parkide perre. Olulise ühise eesmärgina tõusis vestlustes üles
rahvusvahelise koostöö tugevdamise vajadus uurimistegevuse vallas. Nii Soomes, kui Eestis rakendatavad teaduslikud uurimismeetodid ja paindlik uute tehnoloogiate kasutamine on oluline panus looduskaitsesse kogu Euroopa mastaabis.
Täiendava ülevaate toimunud õppereisist saab 22. septembril toimuval
Soomaa koostöökogu koosolekul Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Kõrtsi- Tõramaal.
Õppereisi toetas SA KIK projekti „Soomaa rahvuspargi PAN Parki metsiku looduse kaitse võrgustiku hindamisprotsess - I etapp" raames
Täpsem info:
Agu Leivits
direktori asetäitja
LKK Pärnu-viljandi regioon
Tel: 5101175
e-post: Agu.Leivits@lk.ee
Sunday, July 13, 2008
Eesti loodusturismi piirkonnad
Rein Kuresoo kirjutab oma bloogis Eesti loodusturismi perspektiivsematest piirkondadest. Paari tosina jagu sihtkohti pakuvad huvi linnu-, taime-, või maastikulisest aspektist. Vaata ka skeemi!
Väärt lähtekoht arutamaks edasi Eesti loodusturismi arendamist-turundamist.
Väärt lähtekoht arutamaks edasi Eesti loodusturismi arendamist-turundamist.
Wednesday, July 09, 2008
EAS toetab 200 miljoni krooniga teadmiste ja oskuste arendamist Eesti ettevõtetes
EAS avas teadmiste ja oskuste arendamise programmi aastani 2013, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel. Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatava programmi eelarve on 200 miljonit krooni.
Toetust saab taotleda kuni 12 kuud kestva teadmiste ja oskuste arendamise projekti läbiviimiseks ettevõttes. Selleks võib olla töötajate ja juhtide juhtimisalane üldkoolitus või erialane täiendkoolitus, väljaspool Eestit toimuvatel erialastel konverentsidel osalemine või nõustamisteenuse kasutamine.
Toetuse taotlemiseks ei piisa ainult üksiku koolituse soovist, vaid ettevõte peab esitama ka arendustegevuste plaani. „Üksikust koolitusest on vähe kasu, kui puudub terviklik arusaam, milliseid ettevõtte probleeme koolitus lahendab ning kuidas aitab kaasa ettevõtte tulemuste parandamisele,“ selgitas EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. „Pikaajaline plaan aitab ettevõttel kavandada kõige vajalikumaid koolitusi ning hoiduda ressursse raiskamast,“ lisas ta.
Teadmiste ja oskuste arendamise toetust saavad taotleda ettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad, samuti ettevõtlusorganisatsioonid, inkubaatorid ja maakondlikud arenduskeskused, juhul kui kasusaajateks on ettevõtjad. Toetust saab taotleda jooksvalt, selle minimaalne suurus on 35 000 krooni ning hüvitatakse kuni 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
ELi rahastusperioodil 2004–2006 jagunes programm koolitus- ja nõustamistoetuseks. EAS toetas üle 2000 koolitusprojekti kokku 93 miljoni krooniga ning üle 1000 nõustamisprojekti 32 miljoni krooniga. „Kuna toetuse tingimused on võrreldes perioodiga 2004–2006 muutunud, tuleks huvilistel kindlasti nendega lähemalt tutvuda veebilehel www.eas.ee ning nõu pidada ka kohaliku maakondliku arenduskeskuse konsultantidega,“ soovitas Kello.
Lisaks teadmiste ja oskuste arendamise toetusele, mida saab taotleda iga ettevõte eraldi, teeb EAS tihedat koostööd erialaliitudega. Koos selgitatakse välja valdkonnad, kus eri sektorite ettevõtjad kõige rohkem koolitust vajavad, ning pakutakse siis kõige vajalikumaid koolitusi korraga võimalikult paljude ettevõtete töötajatele.
Saturday, June 21, 2008
Sunday, June 15, 2008
Turism ja kohalik kogukond
"Turism on nagu tuli: sa võid tulel küpsetada oma õhtusöögi, aga tuli võib ka su maja maha põletada." Ma ei tea kui vana on see Aasiast pärit vanasõna, kuid massiturismi positiivsete ja negatiivsete mõjudega on soojades maades juba pea nelja aastakümnene kogemus. Eilne turismi arengumudel juhindub turu nõudlusest ja "investorite" loogikast ning ei pööra palju tähelepanu kohalikule kogukonnale. Heal juhul kasutatakse kohalikke odava tööjõuna. Alles suuremate jamade ilmnedes hakatakse pöörama tähelepanu tervikule. Turismis on aga keskne just terviklik külastaja rahulolu ja elamus, mis ei saa olla hea kui kohapealsed elanikud pole õnnelikud. Viimasel kümnendil räägitakse üha enam säästvast turismist, ökoturismist, vastustundlikust reisimisest. Ja räägivad mitte ainult keskmisest tundlikuma siseeluga tegelased, vaid aina rohkem ka tavalised turismitegelased.
15 aastat ökoturismi Eestis
Eestis tuli ökoturismist juttu esmakordselt 28. mail 1993, kui külaliikumise Kodukant vabaõhuseminaril Kuusekäära talus, Soomaal arutati ääremaade elanike ellujäämisvõimalusi. Ökoturismi arendamine sai alguse mõttest, et meil on niite, metsi, rabasid ja teisi unikaalseid looduskooslusi, mida mujal Euroopas pole enam ammu. Just seetõttu on need välisturistidele tõeliseks vaatamisväärsuseks. On sümboolne, et ökoturismi idee käidi välja külaliigutajate poolt, sest loodushoiu ning ökoloogilise majandamise kõrval on selles ideoloogias sama oluline turismist tõusva tulu jäämine turismi sihtkohta. Viisteist aastat hiljem korraldasid Ökoturismi Ühendus ja Eestimaa Rohelised taas arutelu Kuusekääral. Maaelu ja ökoturismi arengu Avatud Ruumi juhtis külaliikumise algataja Mikk Sarv.
Kuidas saab turism toetada kohalikku kogukonda?
Võtit sellele küsimusele vastamiseks on vaja otsida turismikorraldajate taskust. Kas turismi korraldav keskne ettevõtja on väljastpoolt kogukonda või oma küla inimene? Kohapeal oma igapäevast elu elavana, on kohalikel ettevõtjatel kogemused naabritega koos elamisest ning nii on lihtsam neid kaasata ka turismiärisse. Üks ökoturismi pioneere, Aigar Piho tõi oma esimesed kliendid Rootsist, pani bussitäie inimesi öömajale nii oma küla peredesse kui ka naaberkülade inimeste juurde, kutsus külarahva ekskursioone läbi viima ja õhtust simmanit pidama. Niimoodi kohalikke kaasates ja võimalikult palju kohalikke teenuseid sisse ostes on Piho turismiäri ajanud. Kohalik turiste teenindav tööjõud, näiteks kokad ja giidid, on üks olulisemaid toetusi kohalikule majandusele.
Paljud tarbijad soovivad kohalikke elamusi. Kohalik piim, munad, juust, värskelt küpsetatud leib, kohalik ürditee, kohalikust metsloomast valmistatud lõunasöök ja võimalus osta suveniir kohalikult küla käsitööliselt on lisaväärtused, mida ökoturistid aktiivselt otsivad ja mille eest on ka valmis vääriliselt maksma. Seepärast ei tähenda kohalik sisseostupoliitika eelkõige mitte suuremaid kulutusi vaid vastupidi, võimalust pakkuda väärindatud tooteid parema hinna eest.
Eesti vast tuntuima ja tunnustatuima turismikoostöövõrgustiku, Metsamoori Perepark looja Irje Karjus on kogenud, et naabrite kaasamine ei pruugi käia üleöö. Kui aga kohalikud elanikud pikema aja jooksul harjuvad turiste nägema, siis võõristus kaob ja kaasa lööjate ring laieneb. Karjus leiab, et lisaks majanduslikule kasule tõuseb kogukonnale turismist ka muud tulu. Ta toob näiteks Kaika kandi teeolud - kui piirkonda külastab rohkelt turiste, siis ka riik ning omavalitsus hoolitsevad maanteede eest suurema tähelepanuga ning see on hea ka kohalikele. Külakaupluste eelistamine linna supermarketitele võib osutuda natuke kallimaks, samas tähendab see, et kaob ära vajadus kuluka ja aeganõudva transpordi järele ning suurem osa toitlustusele kuluvast rahast jääb kohapeale. Teadlikud ökoturismi ettevõtjad toetavad kohalikku kaubandust, mis omakorda annab turismiettevõttele tugevama toetuse kohalikult kogukonnalt.
Arenda oma ettevõtet!
Enamus Eesti ökoturismiettevõtteid on väikesed perefirmad, mille olulisim toetus kohalikule majandusele on see, et nad on iseendale töökohad loonud ja maksavad makse. Parim toetus kohalikule kogukonnale on seetõttu oma ettevõtte elujõud, konkurentsivõime parendamine, pakkumise arendamine ning käibe ja kasumi suurendamine.
Iga ökoturismiettevõtte vajadus on hea ja elav kohalik koostöövõrgustik. Sellest kasvavad välja uued koostööprojektid, tooted ja ärivõimalused. Samas on oluline, et sarnane tegevus ei kasvaks ülepea ega muutuks oma turismiettevõtlusele takistavaks. Aktiivne osavõtt külaarenguprojektidest ja koostöökogudest on vajalik, kuid ei tohi unustada, et ökoturismi ettevõtja parim toetus oma piirkonnale on edukas turismiäri.
Ökoturistid hindavad kohtumisi kohalike elanikega kõrgelt. On tavaline, et saatvad giidid on kohalikud, kuid teadlikult võiks kaasata veel teisigi. Saaremaale, oma juurte juurde Kihelkonnale naasnud ning ettevõtte Pärimusmatkad asutanud Maarika Toomel kasutab võimalusel kohalikke majutuskohti, kohaliku käsitöömeistri suveniire, kooliõpilasi ürituste läbiviimisel ning plaanib alustada giidiõpet kohalikus põhikoolis. Süvahavva Loodustalus pillipiknike ja käsitööpäevi korraldav Peep Tobreluts näeb kasutamata võimalusena erinevatel aastaaegadel tehtavaid talgutöid. Talgureise korraldavad praegu looduskaitseorganisatsioonid ja kaitsealad, kuid sarnaselt võiks külakogukond vormida turismitooteks mõne oma traditsioonilise ühise töö.
Äärmiselt oluline on leida tasakaal loomuliku "vana" elukorralduse ja turismiga kaasnevate muutuste vahel. Turism ei saa olla alternatiiv traditsioonilistele majandusharudele. Seda juba seetõttu, et ökoturiste köidab just paikkondade omapära, see unikaalne ja ehe, mis üht sihtkohta teisest eristab.
Samas pole vaja turismi-usku pöörata kõiki külakogukondi. Ökoturismi ideoloogia sisaldab ka põhimõtet, et nendel kogukondadel, kes külastusi ei soovi, jäetakse võimalus järgida oma tavapärast elurütmi.
Lugu kirjutatud Roheliste lehte Grüüne
15 aastat ökoturismi Eestis
Eestis tuli ökoturismist juttu esmakordselt 28. mail 1993, kui külaliikumise Kodukant vabaõhuseminaril Kuusekäära talus, Soomaal arutati ääremaade elanike ellujäämisvõimalusi. Ökoturismi arendamine sai alguse mõttest, et meil on niite, metsi, rabasid ja teisi unikaalseid looduskooslusi, mida mujal Euroopas pole enam ammu. Just seetõttu on need välisturistidele tõeliseks vaatamisväärsuseks. On sümboolne, et ökoturismi idee käidi välja külaliigutajate poolt, sest loodushoiu ning ökoloogilise majandamise kõrval on selles ideoloogias sama oluline turismist tõusva tulu jäämine turismi sihtkohta. Viisteist aastat hiljem korraldasid Ökoturismi Ühendus ja Eestimaa Rohelised taas arutelu Kuusekääral. Maaelu ja ökoturismi arengu Avatud Ruumi juhtis külaliikumise algataja Mikk Sarv.
Kuidas saab turism toetada kohalikku kogukonda?
Võtit sellele küsimusele vastamiseks on vaja otsida turismikorraldajate taskust. Kas turismi korraldav keskne ettevõtja on väljastpoolt kogukonda või oma küla inimene? Kohapeal oma igapäevast elu elavana, on kohalikel ettevõtjatel kogemused naabritega koos elamisest ning nii on lihtsam neid kaasata ka turismiärisse. Üks ökoturismi pioneere, Aigar Piho tõi oma esimesed kliendid Rootsist, pani bussitäie inimesi öömajale nii oma küla peredesse kui ka naaberkülade inimeste juurde, kutsus külarahva ekskursioone läbi viima ja õhtust simmanit pidama. Niimoodi kohalikke kaasates ja võimalikult palju kohalikke teenuseid sisse ostes on Piho turismiäri ajanud. Kohalik turiste teenindav tööjõud, näiteks kokad ja giidid, on üks olulisemaid toetusi kohalikule majandusele.
Paljud tarbijad soovivad kohalikke elamusi. Kohalik piim, munad, juust, värskelt küpsetatud leib, kohalik ürditee, kohalikust metsloomast valmistatud lõunasöök ja võimalus osta suveniir kohalikult küla käsitööliselt on lisaväärtused, mida ökoturistid aktiivselt otsivad ja mille eest on ka valmis vääriliselt maksma. Seepärast ei tähenda kohalik sisseostupoliitika eelkõige mitte suuremaid kulutusi vaid vastupidi, võimalust pakkuda väärindatud tooteid parema hinna eest.
Eesti vast tuntuima ja tunnustatuima turismikoostöövõrgustiku, Metsamoori Perepark looja Irje Karjus on kogenud, et naabrite kaasamine ei pruugi käia üleöö. Kui aga kohalikud elanikud pikema aja jooksul harjuvad turiste nägema, siis võõristus kaob ja kaasa lööjate ring laieneb. Karjus leiab, et lisaks majanduslikule kasule tõuseb kogukonnale turismist ka muud tulu. Ta toob näiteks Kaika kandi teeolud - kui piirkonda külastab rohkelt turiste, siis ka riik ning omavalitsus hoolitsevad maanteede eest suurema tähelepanuga ning see on hea ka kohalikele. Külakaupluste eelistamine linna supermarketitele võib osutuda natuke kallimaks, samas tähendab see, et kaob ära vajadus kuluka ja aeganõudva transpordi järele ning suurem osa toitlustusele kuluvast rahast jääb kohapeale. Teadlikud ökoturismi ettevõtjad toetavad kohalikku kaubandust, mis omakorda annab turismiettevõttele tugevama toetuse kohalikult kogukonnalt.
Arenda oma ettevõtet!
Enamus Eesti ökoturismiettevõtteid on väikesed perefirmad, mille olulisim toetus kohalikule majandusele on see, et nad on iseendale töökohad loonud ja maksavad makse. Parim toetus kohalikule kogukonnale on seetõttu oma ettevõtte elujõud, konkurentsivõime parendamine, pakkumise arendamine ning käibe ja kasumi suurendamine.
Iga ökoturismiettevõtte vajadus on hea ja elav kohalik koostöövõrgustik. Sellest kasvavad välja uued koostööprojektid, tooted ja ärivõimalused. Samas on oluline, et sarnane tegevus ei kasvaks ülepea ega muutuks oma turismiettevõtlusele takistavaks. Aktiivne osavõtt külaarenguprojektidest ja koostöökogudest on vajalik, kuid ei tohi unustada, et ökoturismi ettevõtja parim toetus oma piirkonnale on edukas turismiäri.
Ökoturistid hindavad kohtumisi kohalike elanikega kõrgelt. On tavaline, et saatvad giidid on kohalikud, kuid teadlikult võiks kaasata veel teisigi. Saaremaale, oma juurte juurde Kihelkonnale naasnud ning ettevõtte Pärimusmatkad asutanud Maarika Toomel kasutab võimalusel kohalikke majutuskohti, kohaliku käsitöömeistri suveniire, kooliõpilasi ürituste läbiviimisel ning plaanib alustada giidiõpet kohalikus põhikoolis. Süvahavva Loodustalus pillipiknike ja käsitööpäevi korraldav Peep Tobreluts näeb kasutamata võimalusena erinevatel aastaaegadel tehtavaid talgutöid. Talgureise korraldavad praegu looduskaitseorganisatsioonid ja kaitsealad, kuid sarnaselt võiks külakogukond vormida turismitooteks mõne oma traditsioonilise ühise töö.
Äärmiselt oluline on leida tasakaal loomuliku "vana" elukorralduse ja turismiga kaasnevate muutuste vahel. Turism ei saa olla alternatiiv traditsioonilistele majandusharudele. Seda juba seetõttu, et ökoturiste köidab just paikkondade omapära, see unikaalne ja ehe, mis üht sihtkohta teisest eristab.
Samas pole vaja turismi-usku pöörata kõiki külakogukondi. Ökoturismi ideoloogia sisaldab ka põhimõtet, et nendel kogukondadel, kes külastusi ei soovi, jäetakse võimalus järgida oma tavapärast elurütmi.
Lugu kirjutatud Roheliste lehte Grüüne
Wednesday, June 04, 2008
EHE-märgise dokumendid EAS lehel
EHE-märgise taotlemise töövihik:
http://www.eas.ee/vfs/3507/EHE_margise_toovihik.pdf
EHE-märgise kriteerimid:
http://www.eas.ee/vfs/3506/EHE_margise_kriteeriumid.pdf
http://www.eas.ee/vfs/3507/EHE_margise_toovihik.pdf
EHE-märgise kriteerimid:
http://www.eas.ee/vfs/3506/EHE_margise_kriteeriumid.pdf
Thursday, May 29, 2008
Tuesday, May 27, 2008
Arno ja Indrek
Arno ja Indrek
Originally uploaded by Ruukel
Soomaal tuleb homme ökoturismi arutelu
www.sakala.ajaleht.ee/270508/esileht/uudised/5033898.php
Friday, May 09, 2008
Thursday, May 01, 2008
Responsible Tourism Conference in Tallinn, Estonia
"Developing Responsible Tourism” Conference
Date: 6 May 2008
Place: Nordic Hotel Forum
Moderator: Robert Oetjan
The conference is organised in co-operation with the Enterprise Estonia Tourist Board, Estonian Walking Union and Estonian Ecotourism Association.
Purpose of the Conference: To inform the Estonian public of the importance of responsible development in the planning of the development of tourism and of development in general. At the conference we would like to touch on topics that every individual, as a consumer and as a developer, comes across in their daily lives. Our lives and daily business activities can be sustainable only if we are aware of the main functioning processes, and everyone personally acknowledges their responsibility in improving and preserving their physical and social environment.
The general purpose of the conference: to preserve to a greater extent that which we wish to keep and show to others - that we do not destroy it first!
Target group: Tourism sector employees, development workers, planners, funding bodies, decision makers.
Preliminary conference schedule:
10. 00 – 10.15
Opening
10.15 – 10.45
AN INTRODUCTION TO HELP US TO UNDERSTAND WHY WE NEED TO BE MORE SUSTAINABLE IN REGARD TO OUR SURROUNDINGS AND TAKE MORE RESPONSIBILITY FOR OUR ACTIONS!
TOPICS: The positive and negative influences of tourism on our environment (can there be any at all; preserving our inheritance), to our economy (macroeconomic profit, part of the money tourists spend stays at the location), and to the community (also an understanding of the local culture; respect for the hosts), responsible business operation.
Professor Wolfgang Strasdas
Wolfgang is experienced in the topics of sustainable tourism (concept, positive and negative effects, examples) and tourism & climate change.
10.50 – 11.20
THEORETICAL SESSION. WHAT IS RESPONSIBLE ACTING? THE BASIC PRINCIPLES OF SUSTAINABLE TOURISM/RESPONSIBLE DEVELOPMENT (EXPLAIN THE DIFFERENCE), DEMAND, SUPPLY, DESTINATIONS AND SUSTAINABLE DEVELOPMENT, LOBBYING. WITH SOME EXAMPLES FROM AUSTRIA.
What is responsible tourism?
Why responsible / sustainable tourism?
Demands from the consumer
Challenges from the tourist destination side
Some experiences from case studies – positive results and obstacles
Käsestrasse Bregenzerwald (Cheese Road Bregenzerwald)
Gentle Mobility Werfenweng
Industrial heritage as tourism USP – examples from Austria and Germany
Reasons why. Austrian case studies – political framework
Lessons to be learned for tourism planning
Other points that can be included as an assignment
1) brings greater economic profit to the local community, raises the welfare of the hosting community, improves work conditions / possibilities;
2) involves the local community in decisions that bring change to their lives;
3) makes a positive contribution to preserving the natural / cultural inheritance and diversity of the world;
4) offers the tourist enjoyable experiences through contact with the local community, better understanding of local culture, social and environmental questions;
5) minimizes the negative economical, social and environmental influence and;
6) is culturally sensitive, develops respect between tourist and host, creates local pride and trust.
Christian Baumgartner
Austria
11.20 – 11.40
Why do we have to be more responsible?
1.Introduction / why do we have to think about this topic today?
2.What has changed during the past 10-20 years in tourism in connection with climate change (also in connection with how the country is utilised)? What is waiting ahead? Some global examples, trends, changes and forecasts.
3.What conclusions should we draw from this? If we are not aware of these vital aspects and influences, what can happen, particularly in tourism? Examples from irreversible changes that have already taken place.
4.What are the vital steps, from the point of view of the strategic development of tourism, that governments and other similar institutions should take, so that the situation would improve, not worsen?
5.What concrete steps could we start with today, for everyone who is working in tourism, or other, development industries, where natural resources are an essential component? Examples will be added to end on a positive note and give everyone something to take home - what to do.
Light introduction, but already here we could start distilling problematic areas, solutions, examples of solutions.
Academic topic, but good practical examples would increase the credibility of the lecture and the connection with the actual situation
Niek Beunders
Holland
11.40 – 12.00 Coffee break
12.00 – 12.30
What is happening in Estonia, what could we do so that the development of our tourism becomes more responsible?
What is happening in Estonia (undesirable consequences that have already surfaced)?
The opposition to tourism rises in communities.
Land owners try to restrict access and right of passage.
Their arguments (exhausting nature, disturbing the local community, decreased security).
The number of untouched natural habitats has decreased (nature reserves and places of natural beauty are increasingly utilised).
The development of housing spreading to places of natural beauty (they give the developer a unique selling point, but in the community this increases the dislike for those who access and pass through green areas.).
Places of interest are seasonally over-exploited and not looked after adequately.
What do we want to see in Estonia in the future? The prerequisite for the following is that tourists want to see unspoiled natural sights and a vital culture, and Estonians want to live owning exactly this.
Estonian nature and culture remains, our common national property.
The number of unspoiled nature reserves remains the same or increases.
Tourism does not change the usual lifestyle of the community, but supports its continued existence.
Ethical principles are preserved (everyone’s rights and responsibilities recognised).
Continued rights of access and passage.
Owner’s rights are provided for by regulations and everyone’s right is balanced.
Communities are interested in tourism and see profit in it.
The number of tourists is dispersed seasonally and territorially.
Tourists accept the principles of sustainability (move without leaving traces, without disturbing the community).
In local government planning, the main emphasis is on public interests (the interests of the community and the environment); the developer’s interests come second.
Business operators have accepted sustainable acting practises and joined the standards of operation.
The development of hiking routes and service point frameworks are based on sustainability principles.
Canoe tourism has decreased. Most tourists prefer to travel by local transport, bicycle or on foot and stay in one region for longer.
Presenter: Elina Rääsk, Estonia
12.30 – 13.30 Lunch
13.30 – 14.00
Planning (towns, regions etc). Does one take into account the direction of the development, capacities, influences, increasing burden, of tourism? Sustainable property development, etc.
Pille Metspalu
14.00 – 14.30
A discussion on the legal aspects of planning and responsibility.
Presenter: From Law Office Aivar Pilv
14.30 – 15.00 Coffee break
15.00 – 15.30
Fair Trade in Tourism (FTT)
A brief summary of Fair Trade. What is Fair Trade in tourism? (history and connections, principles, examples / countries, destinations). Where does one use Fair Trade Tourism and how long has it been practiced? Studies on its impact, knowledge of it among people, connections with responsible tourism?
Does FTT have an impact on the reputation of the destination? Do tourists prefer destinations which prioritise FTT? FTT / its impact on the community and its development.
A practical session: What to do and where to start: Some good examples.
Rolf Pfeifer
Postfach 50 02 06
D - 79028 Freiburg
Telephone: 0049 – 761 / 13776888
E-mail: info@forumandersreisen.de
rolf.pfeifer@forumandersreisen.de
15.30 – 16.30
THE NEXT LEVEL:
BUSINESS OPERATOR’S SESSION
Case study 1
ITALY / HOW A BUSINESS OPEARTOR IS INVOLVED IN THIS GLOBAL PROCESS AND WHAT PROFIT/LOSSES HE CAN HAVE IF HE REMAINS INDIFFERENT!
Business operator and responsible action: What and why?
20 min
Italian example: Introduction - a global approach: why does the business operator need to think about responsible action? A more business operator-centred approach - what motivates a business operator? Clients and their expectations of the services, the business operator and their expectations of the client.
Case study 2
20 min
Case study 3
20 min
Andreas Ferrano, Italy
Alessio Satta, Italy
Ammende Villa
16.30 – 17.15
Fair Trade in Estonia
Date: 6 May 2008
Place: Nordic Hotel Forum
Moderator: Robert Oetjan
The conference is organised in co-operation with the Enterprise Estonia Tourist Board, Estonian Walking Union and Estonian Ecotourism Association.
Purpose of the Conference: To inform the Estonian public of the importance of responsible development in the planning of the development of tourism and of development in general. At the conference we would like to touch on topics that every individual, as a consumer and as a developer, comes across in their daily lives. Our lives and daily business activities can be sustainable only if we are aware of the main functioning processes, and everyone personally acknowledges their responsibility in improving and preserving their physical and social environment.
The general purpose of the conference: to preserve to a greater extent that which we wish to keep and show to others - that we do not destroy it first!
Target group: Tourism sector employees, development workers, planners, funding bodies, decision makers.
Preliminary conference schedule:
10. 00 – 10.15
Opening
10.15 – 10.45
AN INTRODUCTION TO HELP US TO UNDERSTAND WHY WE NEED TO BE MORE SUSTAINABLE IN REGARD TO OUR SURROUNDINGS AND TAKE MORE RESPONSIBILITY FOR OUR ACTIONS!
TOPICS: The positive and negative influences of tourism on our environment (can there be any at all; preserving our inheritance), to our economy (macroeconomic profit, part of the money tourists spend stays at the location), and to the community (also an understanding of the local culture; respect for the hosts), responsible business operation.
Professor Wolfgang Strasdas
Wolfgang is experienced in the topics of sustainable tourism (concept, positive and negative effects, examples) and tourism & climate change.
10.50 – 11.20
THEORETICAL SESSION. WHAT IS RESPONSIBLE ACTING? THE BASIC PRINCIPLES OF SUSTAINABLE TOURISM/RESPONSIBLE DEVELOPMENT (EXPLAIN THE DIFFERENCE), DEMAND, SUPPLY, DESTINATIONS AND SUSTAINABLE DEVELOPMENT, LOBBYING. WITH SOME EXAMPLES FROM AUSTRIA.
What is responsible tourism?
Why responsible / sustainable tourism?
Demands from the consumer
Challenges from the tourist destination side
Some experiences from case studies – positive results and obstacles
Käsestrasse Bregenzerwald (Cheese Road Bregenzerwald)
Gentle Mobility Werfenweng
Industrial heritage as tourism USP – examples from Austria and Germany
Reasons why. Austrian case studies – political framework
Lessons to be learned for tourism planning
Other points that can be included as an assignment
1) brings greater economic profit to the local community, raises the welfare of the hosting community, improves work conditions / possibilities;
2) involves the local community in decisions that bring change to their lives;
3) makes a positive contribution to preserving the natural / cultural inheritance and diversity of the world;
4) offers the tourist enjoyable experiences through contact with the local community, better understanding of local culture, social and environmental questions;
5) minimizes the negative economical, social and environmental influence and;
6) is culturally sensitive, develops respect between tourist and host, creates local pride and trust.
Christian Baumgartner
Austria
11.20 – 11.40
Why do we have to be more responsible?
1.Introduction / why do we have to think about this topic today?
2.What has changed during the past 10-20 years in tourism in connection with climate change (also in connection with how the country is utilised)? What is waiting ahead? Some global examples, trends, changes and forecasts.
3.What conclusions should we draw from this? If we are not aware of these vital aspects and influences, what can happen, particularly in tourism? Examples from irreversible changes that have already taken place.
4.What are the vital steps, from the point of view of the strategic development of tourism, that governments and other similar institutions should take, so that the situation would improve, not worsen?
5.What concrete steps could we start with today, for everyone who is working in tourism, or other, development industries, where natural resources are an essential component? Examples will be added to end on a positive note and give everyone something to take home - what to do.
Light introduction, but already here we could start distilling problematic areas, solutions, examples of solutions.
Academic topic, but good practical examples would increase the credibility of the lecture and the connection with the actual situation
Niek Beunders
Holland
11.40 – 12.00 Coffee break
12.00 – 12.30
What is happening in Estonia, what could we do so that the development of our tourism becomes more responsible?
What is happening in Estonia (undesirable consequences that have already surfaced)?
The opposition to tourism rises in communities.
Land owners try to restrict access and right of passage.
Their arguments (exhausting nature, disturbing the local community, decreased security).
The number of untouched natural habitats has decreased (nature reserves and places of natural beauty are increasingly utilised).
The development of housing spreading to places of natural beauty (they give the developer a unique selling point, but in the community this increases the dislike for those who access and pass through green areas.).
Places of interest are seasonally over-exploited and not looked after adequately.
What do we want to see in Estonia in the future? The prerequisite for the following is that tourists want to see unspoiled natural sights and a vital culture, and Estonians want to live owning exactly this.
Estonian nature and culture remains, our common national property.
The number of unspoiled nature reserves remains the same or increases.
Tourism does not change the usual lifestyle of the community, but supports its continued existence.
Ethical principles are preserved (everyone’s rights and responsibilities recognised).
Continued rights of access and passage.
Owner’s rights are provided for by regulations and everyone’s right is balanced.
Communities are interested in tourism and see profit in it.
The number of tourists is dispersed seasonally and territorially.
Tourists accept the principles of sustainability (move without leaving traces, without disturbing the community).
In local government planning, the main emphasis is on public interests (the interests of the community and the environment); the developer’s interests come second.
Business operators have accepted sustainable acting practises and joined the standards of operation.
The development of hiking routes and service point frameworks are based on sustainability principles.
Canoe tourism has decreased. Most tourists prefer to travel by local transport, bicycle or on foot and stay in one region for longer.
Presenter: Elina Rääsk, Estonia
12.30 – 13.30 Lunch
13.30 – 14.00
Planning (towns, regions etc). Does one take into account the direction of the development, capacities, influences, increasing burden, of tourism? Sustainable property development, etc.
Pille Metspalu
14.00 – 14.30
A discussion on the legal aspects of planning and responsibility.
Presenter: From Law Office Aivar Pilv
14.30 – 15.00 Coffee break
15.00 – 15.30
Fair Trade in Tourism (FTT)
A brief summary of Fair Trade. What is Fair Trade in tourism? (history and connections, principles, examples / countries, destinations). Where does one use Fair Trade Tourism and how long has it been practiced? Studies on its impact, knowledge of it among people, connections with responsible tourism?
Does FTT have an impact on the reputation of the destination? Do tourists prefer destinations which prioritise FTT? FTT / its impact on the community and its development.
A practical session: What to do and where to start: Some good examples.
Rolf Pfeifer
Postfach 50 02 06
D - 79028 Freiburg
Telephone: 0049 – 761 / 13776888
E-mail: info@forumandersreisen.de
rolf.pfeifer@forumandersreisen.de
15.30 – 16.30
THE NEXT LEVEL:
BUSINESS OPERATOR’S SESSION
Case study 1
ITALY / HOW A BUSINESS OPEARTOR IS INVOLVED IN THIS GLOBAL PROCESS AND WHAT PROFIT/LOSSES HE CAN HAVE IF HE REMAINS INDIFFERENT!
Business operator and responsible action: What and why?
20 min
Italian example: Introduction - a global approach: why does the business operator need to think about responsible action? A more business operator-centred approach - what motivates a business operator? Clients and their expectations of the services, the business operator and their expectations of the client.
Case study 2
20 min
Case study 3
20 min
Andreas Ferrano, Italy
Alessio Satta, Italy
Ammende Villa
16.30 – 17.15
Fair Trade in Estonia
Tuesday, April 29, 2008
Outdoor Recreation and Nature Tourism
I was lecturing yesterday for students of Pärnu University, Estonia about Trends in Nature Tourism. I googeled about the issue and found a following interesting report:
"Outdoor Recreation and Nature Tourism: A European Perspective".
"Outdoor Recreation and Nature Tourism: A European Perspective".
Thursday, April 10, 2008
Tulekul vastutustundliku turismi konverents
EASi turismiarenduskeskus koostöös Eesti Matkaliidu ning Eesti Ökoturismi Ühendusega korraldab 6. mail 2008 algusega 10.00 Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvahelise konverentsi „Vastutustundliku turismi arenguvõimalused Eestis”.
Konverentsi eesmärgiks on teadvustada Eesti avalikkusele vastutustundliku lähenemise tähtsust turismis, aga ka laiemalt igasuguse äritegevuse puhul, mis on seotud turismi arendamisega. Esinejad on nii Saksamaalt, Austriast, Itaaliast kui Eestist. Konverentsi avab Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi.
„Konverents käsitleb teemasid, millega puutume kokku iga päev, kas siis turismi arendaja, ettevõtja või tarbija rollis olles. Meie elu ja igapäevane tegevus saab olla jätkusuutlik vaid siis, kui igaüks tajub isiklikult vastutust ümbritseva elukeskkonna säilitamise ja paremaks muutmise eest,” sõnas EASi turismi tootearenduse vanemkonsultant Tiina Tarma.
Ettekannetes käsitletakse säästva turismi arengu ja vastutustundliku ettevõtlusega seotud teemasid, valdkonnaga seotud juriidilisi küsimusi ning tutvustatakse laiemalt õiglast kaubandust ja selle seoseid turismiga. Osalejatel on võimalus kohapeal tutvuda Eestis pakutavate õiglase kaubanduse toodetega.
Ootame konverentsile turismisektoris töötavaid inimesi, kohalike omavalitsuste arendustöötajaid, planeerijaid, finantseerijaid ja otsustajaid.
Konverentsi korraldust kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Registreerida saab kuni 30. aprillini.
Osalustasu on 550 krooni, millele lisandub käibemaks 18%.
Konverentsi programm
Konverentsi eesmärgiks on teadvustada Eesti avalikkusele vastutustundliku lähenemise tähtsust turismis, aga ka laiemalt igasuguse äritegevuse puhul, mis on seotud turismi arendamisega. Esinejad on nii Saksamaalt, Austriast, Itaaliast kui Eestist. Konverentsi avab Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi.
„Konverents käsitleb teemasid, millega puutume kokku iga päev, kas siis turismi arendaja, ettevõtja või tarbija rollis olles. Meie elu ja igapäevane tegevus saab olla jätkusuutlik vaid siis, kui igaüks tajub isiklikult vastutust ümbritseva elukeskkonna säilitamise ja paremaks muutmise eest,” sõnas EASi turismi tootearenduse vanemkonsultant Tiina Tarma.
Ettekannetes käsitletakse säästva turismi arengu ja vastutustundliku ettevõtlusega seotud teemasid, valdkonnaga seotud juriidilisi küsimusi ning tutvustatakse laiemalt õiglast kaubandust ja selle seoseid turismiga. Osalejatel on võimalus kohapeal tutvuda Eestis pakutavate õiglase kaubanduse toodetega.
Ootame konverentsile turismisektoris töötavaid inimesi, kohalike omavalitsuste arendustöötajaid, planeerijaid, finantseerijaid ja otsustajaid.
Konverentsi korraldust kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Registreerida saab kuni 30. aprillini.
Osalustasu on 550 krooni, millele lisandub käibemaks 18%.
Konverentsi programm
Thursday, March 20, 2008
Säästev turism ja ökoturism
Kirjutasin Rohelise Jõemaa Koostöökogu tellimusel artikli säästvast turismist.
Mis on säästev turism?
Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.
Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.
Säästva turismi eriliik- ökoturism
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon).
Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.
Vastutustundlik turism
inglise keeles responsible tourism) on mõiste, mida järjest enam kasutatakse säästva turismi mõistega paralleelselt. Vastutustundlik turism:
- toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tõstab võõrustava kogukonna heaolu, parandab töötingimusi ja -võimalusi;
- kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
- panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse, maailma mitmekesisuse säilitamisesse;
- pakub turistidele nauditavamaid elamusi läbi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse küsimustes;
- minimeerib negatiivsed majanduslikud-, sotsiaalsed- ja keskkonnamõjud;
- on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja võõrustajate vahel, loob kohalikku uhkust ja usaldust
Vastutus sise- ja välisruumi ees
Turismisektori keskkonnavastutus on eriline – siin on põhjust rääkida sise- ja välisruumist. Välisruum hõlmab seda väliskeskkonda, mida me ei oma ja mille üle me ei otsusta. Välisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning käitumise eest. Vastutus, mida me peame jagama ning teistega kokkuleppeni jõudma. Välisruum on tähtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistel tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus välisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.
Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
- kesk- ja omavalitsused;
- üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
- kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
- turismi- ja teiste teenuste pakkujad;
- turistid, külastajad, elanikud;
- meedia;
- akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused jt
Siseruum on keskkonnavastutus selle tegevuse üle mingis ruumis, mis kuulub mingile üksikule organisatsioonile. See vastutus hõlmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille üle ettevõttel või organisatsioonil on otsustamisõigus. See keskkonnavastus kehtib sisseostu, tootmise ja müümise kohta. Samasuguseid nõudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile.
Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav nähtus. Välisruumi ühine vastutuse teadvustamine ja realiseerimine on aeganõudev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid pädevust nõudvaid valdkondi. Klient aga väärtustab reisi valikul ning selle vältel kogu tervikut.
Ökomärgised ja säästev turism
Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.
Eestis toimivad järgmised ökomärgistamise süsteemid:
Roheline Võti
EHE
PAN Parks
Roheline Võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis. Rohelise võtme nõuded hõlmavad 12 peatükki:
- keskkonnajuhtimine
- personali kaasamine
- külastajate informeerimine
- vesi
- pesemis- ja koristustööd
- jäätmed
- energia
- toiduained
- siseruumide õhk
- ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
- rohelised tegevused
- administreerimine
Lähemalt : http://www.visitestonia.com/green
EHE on ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama kuuele üldisele nõudele:
- turismiettevõte pakub loodus- ja/või kultuuripärandiga seotud elamusi
- ettevõtte tegevust iseloomustab hoolitsus looduse eest, keskkonnanõuetega arvestamine, külalislahkuks, kõrge elamuskvaliteet ja püüd selle pideva parendamise suunas
- ettevõte on regitreeritud ja tegutseb Eestis
- ettevõte tunneb ja järgib Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid võimalikke ettekirjutusi
- vähemalt üks inimene ettevõttest on läbinud koolituse “Eesti ökoturism ja EHE-märgis”. Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust,
- ettevõte kohandab EHE-tooteid ümbritseva keskkonnaga parimal võimalikul moel
EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
- sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
- kohaliku majanduse toetamine
- tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
- loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
- suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
- kvaliteet ja turvalisus
Loe lähemalt : http://www.ecotourism.ee
PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 2008 märtsikuu seisuga on Euroopas 10 rahvusparki, mis on läbinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja näitajate pooles PAN Parks võrgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a sügisest on sündinud otsus taotleda sertifikaati.
Loe lähemalt : http://www.panparks.org
Sihtkoha analüüs
Sihtkoha analüüs annab ettevõttele ülevaate piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustest. Koos oma tegevuse, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab analüüs aluse nii tootearenduseks kui väärtuste säilitamiseks. Sihtkoha analüüsi võib võrrelda näiteks kaitsekorralduskavadega või metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja võimaldavad tõhusamat ja targemat piirkonna majandamist.
Hästi koostatud sihtkoha analüüsi saab kasutada mitmel erineval moel, näiteks:
· juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada selle läbi et kindlustada piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tõepoolest optimaalne kasutamine erinevates turismitoodetes
· retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja linnustikule viies sellega miinimumini igasugused häirimised. Näiteks kevade esimesed ratsaretked tehakse teistel radadel kui suvised.
· uued ja atraktiivsed turismitooted saab välja arendada kasutades sihtkohaanalüüsi nimekirja piirkonna vaatamisväärtustest
· lihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele töötajatele
· lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas
· lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade ülekasutamine ja loomastiku-linnustiku häirimine
· Lõpuks on sihtkohaanalüüsi loodus- ja kultuuriväärtuste nimekiri suurepärane tööriist et arendada konkreetset aktiivset loodus- ja või kultuur
Sihtkoha analüüsi koostamise sammud EHE-märgise taotlemisel:
1.otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja muretse kaardimaterjal
2.kirjelda oma tegevust sihtkohas
3.koosta transpordi aruanne
4.tegevuste aruanne
5.nimekiri maaomanikest
6.nimekiri loodusväärtustest
7.nimekriri kultuuriväärtustest
8.kirjelda muud maa- ja looduskasutust sihtkohas
9.kirjelda oma kohalikku koostöövõrgustikku
10. nimeta ja hinda oma tegevuse võimalikke ngatiivseid mõjusid
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Turismiettevõtte keskkonnaplaan
Keskkonnaplaani koostamine ettevõttele aitab välja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegevuskava ettevõtte negatiivse keskkonnamõju järkjärguliseks vähendamiseks.
Turismiettevõttel on rida põhjusi miks muuta oma tegevus keskkonasõbralikumaks:
keskkonnatöö teavitab kõrgemast kvaliteedist. Uuringud näitavad, et paljud tarbijad on nõus maksma suuremat hinda keskkonnamärgisega toodete ja teenuste eest.
Keskkonnatöö hoiab raha kokku. Keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vähem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiivis hoiab kokku tuhandeid kroone.
Keskkonnatöö tõstab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vähenda negatiivset keskkonnamõju vaid annab ka külastajale lisaväärtuse. Näiteks elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alküül-bensiin mootorsaani paagis vähem heitgaase.
Keskkonnatöö parandab töötingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vähem kahjulikud kütted ei paranda mitte vaid külastajate elamusi vaid sama tähtis on et ka ettevõtte töötajate töökeskkond paraneb.
Keskkonnaplaani koostamine:
1.Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia täna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2.Transport sihtkohas. Milliseid sõidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamõju vähendada?
3.Majutus.
4.Toidu valmistamine ja toitlustamine
5.Majapidamisvahendid ja varustus
6.Kemikaalid ja kütused
7.Klientide informeerimine ja kaasamine
8.Turundus ja administratsioon
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Allikad ehk lisalugemist :
Kohtumispaik - Biosfääri kaitsela kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja: SA Lõuna-Eesti Turism. Tallinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Käsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTÜ Eesti Maaturism. Tallinn, 2002.
Säästva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Säästva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Põllumajandusministeerium. Tallinn-Tartu 1995
Mis on säästev turism?
Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.
Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.
Säästva turismi eriliik- ökoturism
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon).
Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.
Vastutustundlik turism
inglise keeles responsible tourism) on mõiste, mida järjest enam kasutatakse säästva turismi mõistega paralleelselt. Vastutustundlik turism:
- toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tõstab võõrustava kogukonna heaolu, parandab töötingimusi ja -võimalusi;
- kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
- panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse, maailma mitmekesisuse säilitamisesse;
- pakub turistidele nauditavamaid elamusi läbi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse küsimustes;
- minimeerib negatiivsed majanduslikud-, sotsiaalsed- ja keskkonnamõjud;
- on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja võõrustajate vahel, loob kohalikku uhkust ja usaldust
Vastutus sise- ja välisruumi ees
Turismisektori keskkonnavastutus on eriline – siin on põhjust rääkida sise- ja välisruumist. Välisruum hõlmab seda väliskeskkonda, mida me ei oma ja mille üle me ei otsusta. Välisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning käitumise eest. Vastutus, mida me peame jagama ning teistega kokkuleppeni jõudma. Välisruum on tähtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistel tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus välisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.
Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
- kesk- ja omavalitsused;
- üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
- kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
- turismi- ja teiste teenuste pakkujad;
- turistid, külastajad, elanikud;
- meedia;
- akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused jt
Siseruum on keskkonnavastutus selle tegevuse üle mingis ruumis, mis kuulub mingile üksikule organisatsioonile. See vastutus hõlmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille üle ettevõttel või organisatsioonil on otsustamisõigus. See keskkonnavastus kehtib sisseostu, tootmise ja müümise kohta. Samasuguseid nõudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile.
Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav nähtus. Välisruumi ühine vastutuse teadvustamine ja realiseerimine on aeganõudev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid pädevust nõudvaid valdkondi. Klient aga väärtustab reisi valikul ning selle vältel kogu tervikut.
Ökomärgised ja säästev turism
Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.
Eestis toimivad järgmised ökomärgistamise süsteemid:
Roheline Võti
EHE
PAN Parks
Roheline Võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis. Rohelise võtme nõuded hõlmavad 12 peatükki:
- keskkonnajuhtimine
- personali kaasamine
- külastajate informeerimine
- vesi
- pesemis- ja koristustööd
- jäätmed
- energia
- toiduained
- siseruumide õhk
- ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
- rohelised tegevused
- administreerimine
Lähemalt : http://www.visitestonia.com/green
EHE on ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama kuuele üldisele nõudele:
- turismiettevõte pakub loodus- ja/või kultuuripärandiga seotud elamusi
- ettevõtte tegevust iseloomustab hoolitsus looduse eest, keskkonnanõuetega arvestamine, külalislahkuks, kõrge elamuskvaliteet ja püüd selle pideva parendamise suunas
- ettevõte on regitreeritud ja tegutseb Eestis
- ettevõte tunneb ja järgib Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid võimalikke ettekirjutusi
- vähemalt üks inimene ettevõttest on läbinud koolituse “Eesti ökoturism ja EHE-märgis”. Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust,
- ettevõte kohandab EHE-tooteid ümbritseva keskkonnaga parimal võimalikul moel
EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
- sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
- kohaliku majanduse toetamine
- tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
- loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
- suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
- kvaliteet ja turvalisus
Loe lähemalt : http://www.ecotourism.ee
PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 2008 märtsikuu seisuga on Euroopas 10 rahvusparki, mis on läbinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja näitajate pooles PAN Parks võrgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a sügisest on sündinud otsus taotleda sertifikaati.
Loe lähemalt : http://www.panparks.org
Sihtkoha analüüs
Sihtkoha analüüs annab ettevõttele ülevaate piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustest. Koos oma tegevuse, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab analüüs aluse nii tootearenduseks kui väärtuste säilitamiseks. Sihtkoha analüüsi võib võrrelda näiteks kaitsekorralduskavadega või metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja võimaldavad tõhusamat ja targemat piirkonna majandamist.
Hästi koostatud sihtkoha analüüsi saab kasutada mitmel erineval moel, näiteks:
· juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada selle läbi et kindlustada piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tõepoolest optimaalne kasutamine erinevates turismitoodetes
· retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja linnustikule viies sellega miinimumini igasugused häirimised. Näiteks kevade esimesed ratsaretked tehakse teistel radadel kui suvised.
· uued ja atraktiivsed turismitooted saab välja arendada kasutades sihtkohaanalüüsi nimekirja piirkonna vaatamisväärtustest
· lihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele töötajatele
· lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas
· lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade ülekasutamine ja loomastiku-linnustiku häirimine
· Lõpuks on sihtkohaanalüüsi loodus- ja kultuuriväärtuste nimekiri suurepärane tööriist et arendada konkreetset aktiivset loodus- ja või kultuur
Sihtkoha analüüsi koostamise sammud EHE-märgise taotlemisel:
1.otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja muretse kaardimaterjal
2.kirjelda oma tegevust sihtkohas
3.koosta transpordi aruanne
4.tegevuste aruanne
5.nimekiri maaomanikest
6.nimekiri loodusväärtustest
7.nimekriri kultuuriväärtustest
8.kirjelda muud maa- ja looduskasutust sihtkohas
9.kirjelda oma kohalikku koostöövõrgustikku
10. nimeta ja hinda oma tegevuse võimalikke ngatiivseid mõjusid
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Turismiettevõtte keskkonnaplaan
Keskkonnaplaani koostamine ettevõttele aitab välja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegevuskava ettevõtte negatiivse keskkonnamõju järkjärguliseks vähendamiseks.
Turismiettevõttel on rida põhjusi miks muuta oma tegevus keskkonasõbralikumaks:
keskkonnatöö teavitab kõrgemast kvaliteedist. Uuringud näitavad, et paljud tarbijad on nõus maksma suuremat hinda keskkonnamärgisega toodete ja teenuste eest.
Keskkonnatöö hoiab raha kokku. Keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vähem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiivis hoiab kokku tuhandeid kroone.
Keskkonnatöö tõstab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vähenda negatiivset keskkonnamõju vaid annab ka külastajale lisaväärtuse. Näiteks elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alküül-bensiin mootorsaani paagis vähem heitgaase.
Keskkonnatöö parandab töötingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vähem kahjulikud kütted ei paranda mitte vaid külastajate elamusi vaid sama tähtis on et ka ettevõtte töötajate töökeskkond paraneb.
Keskkonnaplaani koostamine:
1.Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia täna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2.Transport sihtkohas. Milliseid sõidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamõju vähendada?
3.Majutus.
4.Toidu valmistamine ja toitlustamine
5.Majapidamisvahendid ja varustus
6.Kemikaalid ja kütused
7.Klientide informeerimine ja kaasamine
8.Turundus ja administratsioon
Lähemalt http://www.ecotourism.ee
Allikad ehk lisalugemist :
Kohtumispaik - Biosfääri kaitsela kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja: SA Lõuna-Eesti Turism. Tallinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Käsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTÜ Eesti Maaturism. Tallinn, 2002.
Säästva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Säästva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Põllumajandusministeerium. Tallinn-Tartu 1995
Sunday, February 17, 2008
Friday, January 25, 2008
Thursday, January 10, 2008
Algas turismikonkurss “Eesti avastamata aarded“
Täna kuulutas EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) turismiarenduskeskus välja konkursi „Eesti avastamata aarded“ põnevate, kuid seni vähem tuntud turismi sihtkohtade leidmiseks. Konkurss on seotud Euroopa Komisjoni projektiga “European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) ning seda korraldatakse Eestis esimest korda.
„Euroopas suurt tunnustust võitnud konkursi kaudu saab Eesti end tutvustada kui atraktiivne ja mitmekülgne reisisiht,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrück.
Konkursile oodatakse algatusi, millest arendatakse välja unikaalne kohaliku kultuuri- ja looduspärandi väärtustamisel põhinev turismipakkumine.
Ettevõtmine on eelkõige mõeldud nende sihtkohtade avastamiseks ja arendamiseks, kuhu täna turistid veel eriti ei satu, kuid mille kultuuri- ja looduspärandi kasutamisel on suur potentsiaal. Üheks olulise tingimusena lähevad arvesse vaid need arendused, millega ei ole tegeldud kauem kui kolm aastat.
„Ootame kõiki ideid, kus on põimunud Eesti kultuuri- või looduspärandi tutvustamine ja elamusliku kogemuse pakkumine, lausus turismiarenduskeskuse vanemkonsultant, konkursi projektijuht Tiina Tarma. „Selleks võib olla nii atraktsioon, sündmus kui ka teenus, näiteks kultuurilooline matk, külapäevad kui ka eheda ja kvaliteetse rahvustoidu pakkumine,” lisas ta.
Konkursil saavad osaleda regionaalsetel turismiühendused, kohalikul tasandil turismi arendavad valitsusvälised organisatsioonid, omavalitsusüksused ja maakonnavalitsused. Osaleda võivad ka omavalitsusega linnad, kuid sel puhul ei tohi ööbimiste arv elaniku kohta ületada Eesti keskmist. Osalev organisatsioon peab omama võimalusi projekti juhtimiseks ja läbiviimiseks, samuti otseselt vastutama algatuse ettevalmistamise ja haldamise eest, mitte toimima vahendajana.
Osalejatel tuleks end eelregistreerida 18. jaanuariks. Seejärel tuleks täita avaldusdokumendid, mille vastuvõtt lõpeb 29. veebruaril. Avaldusdokumente saab alla laadida internetist (www.eas.ee/eden2008). Avalduse võivad esitada ka need organisatsioonid, kes pole end eelregistreerida jõudnud.
Eelvalikukomisjoni poolt valitud kolm parimat sihtkohta kutsutakse oma projekti esitlema rahvusvahelise žürii ette aprilli lõpus. Konkursi võitjat esitletakse 7. Euroopa turismifoorumil Prantsusmaal oktoobri lõpus koos teiste edukate Euroopa sihtkohtadega.
“European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) on 2006. a Euroopa Komisjoni poolt algatatud projekt liikmesriikide turismipotentsiaali paremaks kasutamiseks. Mullu osales konkursil 10 riiki, tänavu juba 18 riiki, nende seas ka Eesti.
Taustainfot leiate siit: http://www.visitestonia.com/index.php?page=870
„Euroopas suurt tunnustust võitnud konkursi kaudu saab Eesti end tutvustada kui atraktiivne ja mitmekülgne reisisiht,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrück.
Konkursile oodatakse algatusi, millest arendatakse välja unikaalne kohaliku kultuuri- ja looduspärandi väärtustamisel põhinev turismipakkumine.
Ettevõtmine on eelkõige mõeldud nende sihtkohtade avastamiseks ja arendamiseks, kuhu täna turistid veel eriti ei satu, kuid mille kultuuri- ja looduspärandi kasutamisel on suur potentsiaal. Üheks olulise tingimusena lähevad arvesse vaid need arendused, millega ei ole tegeldud kauem kui kolm aastat.
„Ootame kõiki ideid, kus on põimunud Eesti kultuuri- või looduspärandi tutvustamine ja elamusliku kogemuse pakkumine, lausus turismiarenduskeskuse vanemkonsultant, konkursi projektijuht Tiina Tarma. „Selleks võib olla nii atraktsioon, sündmus kui ka teenus, näiteks kultuurilooline matk, külapäevad kui ka eheda ja kvaliteetse rahvustoidu pakkumine,” lisas ta.
Konkursil saavad osaleda regionaalsetel turismiühendused, kohalikul tasandil turismi arendavad valitsusvälised organisatsioonid, omavalitsusüksused ja maakonnavalitsused. Osaleda võivad ka omavalitsusega linnad, kuid sel puhul ei tohi ööbimiste arv elaniku kohta ületada Eesti keskmist. Osalev organisatsioon peab omama võimalusi projekti juhtimiseks ja läbiviimiseks, samuti otseselt vastutama algatuse ettevalmistamise ja haldamise eest, mitte toimima vahendajana.
Osalejatel tuleks end eelregistreerida 18. jaanuariks. Seejärel tuleks täita avaldusdokumendid, mille vastuvõtt lõpeb 29. veebruaril. Avaldusdokumente saab alla laadida internetist (www.eas.ee/eden2008). Avalduse võivad esitada ka need organisatsioonid, kes pole end eelregistreerida jõudnud.
Eelvalikukomisjoni poolt valitud kolm parimat sihtkohta kutsutakse oma projekti esitlema rahvusvahelise žürii ette aprilli lõpus. Konkursi võitjat esitletakse 7. Euroopa turismifoorumil Prantsusmaal oktoobri lõpus koos teiste edukate Euroopa sihtkohtadega.
“European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) on 2006. a Euroopa Komisjoni poolt algatatud projekt liikmesriikide turismipotentsiaali paremaks kasutamiseks. Mullu osales konkursil 10 riiki, tänavu juba 18 riiki, nende seas ka Eesti.
Taustainfot leiate siit: http://www.visitestonia.com/index.php?page=870
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
