Thursday, March 20, 2008

Säästev turism ja ökoturism

Kirjutasin Rohelise Jõemaa Koostöökogu tellimusel artikli säästvast turismist.

Mis on säästev turism?

Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.

Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.

Säästva turismi eriliik- ökoturism

Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon).
Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.

Vastutustundlik turism
inglise keeles responsible tourism) on mõiste, mida järjest enam kasutatakse säästva turismi mõistega paralleelselt. Vastutustundlik turism:
- toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tõstab võõrustava kogukonna heaolu, parandab töötingimusi ja -võimalusi;
- kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
- panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse, maailma mitmekesisuse säilitamisesse;
- pakub turistidele nauditavamaid elamusi läbi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse küsimustes;
- minimeerib negatiivsed majanduslikud-, sotsiaalsed- ja keskkonnamõjud;
- on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja võõrustajate vahel, loob kohalikku uhkust ja usaldust

Vastutus sise- ja välisruumi ees

Turismisektori keskkonnavastutus on eriline – siin on põhjust rääkida sise- ja välisruumist. Välisruum hõlmab seda väliskeskkonda, mida me ei oma ja mille üle me ei otsusta. Välisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning käitumise eest. Vastutus, mida me peame jagama ning teistega kokkuleppeni jõudma. Välisruum on tähtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistel tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus välisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.

Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
- kesk- ja omavalitsused;
- üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
- kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
- turismi- ja teiste teenuste pakkujad;
- turistid, külastajad, elanikud;
- meedia;
- akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused jt

Siseruum on keskkonnavastutus selle tegevuse üle mingis ruumis, mis kuulub mingile üksikule organisatsioonile. See vastutus hõlmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille üle ettevõttel või organisatsioonil on otsustamisõigus. See keskkonnavastus kehtib sisseostu, tootmise ja müümise kohta. Samasuguseid nõudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile.

Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav nähtus. Välisruumi ühine vastutuse teadvustamine ja realiseerimine on aeganõudev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid pädevust nõudvaid valdkondi. Klient aga väärtustab reisi valikul ning selle vältel kogu tervikut.

Ökomärgised ja säästev turism

Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.

Eestis toimivad järgmised ökomärgistamise süsteemid:
Roheline Võti
EHE
PAN Parks

Roheline Võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis. Rohelise võtme nõuded hõlmavad 12 peatükki:
- keskkonnajuhtimine
- personali kaasamine
- külastajate informeerimine
- vesi
- pesemis- ja koristustööd
- jäätmed
- energia
- toiduained
- siseruumide õhk
- ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
- rohelised tegevused
- administreerimine

Lähemalt : http://www.visitestonia.com/green

EHE on ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama kuuele üldisele nõudele:
- turismiettevõte pakub loodus- ja/või kultuuripärandiga seotud elamusi
- ettevõtte tegevust iseloomustab hoolitsus looduse eest, keskkonnanõuetega arvestamine, külalislahkuks, kõrge elamuskvaliteet ja püüd selle pideva parendamise suunas
- ettevõte on regitreeritud ja tegutseb Eestis
- ettevõte tunneb ja järgib Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid võimalikke ettekirjutusi
- vähemalt üks inimene ettevõttest on läbinud koolituse “Eesti ökoturism ja EHE-märgis”. Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust,
- ettevõte kohandab EHE-tooteid ümbritseva keskkonnaga parimal võimalikul moel

EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
- sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
- kohaliku majanduse toetamine
- tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
- loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
- suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
- kvaliteet ja turvalisus

Loe lähemalt : http://www.ecotourism.ee

PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 2008 märtsikuu seisuga on Euroopas 10 rahvusparki, mis on läbinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja näitajate pooles PAN Parks võrgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a sügisest on sündinud otsus taotleda sertifikaati.

Loe lähemalt : http://www.panparks.org

Sihtkoha analüüs

Sihtkoha analüüs annab ettevõttele ülevaate piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustest. Koos oma tegevuse, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab analüüs aluse nii tootearenduseks kui väärtuste säilitamiseks. Sihtkoha analüüsi võib võrrelda näiteks kaitsekorralduskavadega või metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja võimaldavad tõhusamat ja targemat piirkonna majandamist.

Hästi koostatud sihtkoha analüüsi saab kasutada mitmel erineval moel, näiteks:
· juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada selle läbi et kindlustada piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tõepoolest optimaalne kasutamine erinevates turismitoodetes
· retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja linnustikule viies sellega miinimumini igasugused häirimised. Näiteks kevade esimesed ratsaretked tehakse teistel radadel kui suvised.
· uued ja atraktiivsed turismitooted saab välja arendada kasutades sihtkohaanalüüsi nimekirja piirkonna vaatamisväärtustest
· lihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele töötajatele
· lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas
· lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade ülekasutamine ja loomastiku-linnustiku häirimine
· Lõpuks on sihtkohaanalüüsi loodus- ja kultuuriväärtuste nimekiri suurepärane tööriist et arendada konkreetset aktiivset loodus- ja või kultuur

Sihtkoha analüüsi koostamise sammud EHE-märgise taotlemisel:
1.otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja muretse kaardimaterjal
2.kirjelda oma tegevust sihtkohas
3.koosta transpordi aruanne
4.tegevuste aruanne
5.nimekiri maaomanikest
6.nimekiri loodusväärtustest
7.nimekriri kultuuriväärtustest
8.kirjelda muud maa- ja looduskasutust sihtkohas
9.kirjelda oma kohalikku koostöövõrgustikku
10. nimeta ja hinda oma tegevuse võimalikke ngatiivseid mõjusid

Lähemalt http://www.ecotourism.ee

Turismiettevõtte keskkonnaplaan

Keskkonnaplaani koostamine ettevõttele aitab välja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegevuskava ettevõtte negatiivse keskkonnamõju järkjärguliseks vähendamiseks.

Turismiettevõttel on rida põhjusi miks muuta oma tegevus keskkonasõbralikumaks:
keskkonnatöö teavitab kõrgemast kvaliteedist. Uuringud näitavad, et paljud tarbijad on nõus maksma suuremat hinda keskkonnamärgisega toodete ja teenuste eest.
Keskkonnatöö hoiab raha kokku. Keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vähem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiivis hoiab kokku tuhandeid kroone.
Keskkonnatöö tõstab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vähenda negatiivset keskkonnamõju vaid annab ka külastajale lisaväärtuse. Näiteks elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alküül-bensiin mootorsaani paagis vähem heitgaase.
Keskkonnatöö parandab töötingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vähem kahjulikud kütted ei paranda mitte vaid külastajate elamusi vaid sama tähtis on et ka ettevõtte töötajate töökeskkond paraneb.

Keskkonnaplaani koostamine:
1.Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia täna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2.Transport sihtkohas. Milliseid sõidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamõju vähendada?
3.Majutus.
4.Toidu valmistamine ja toitlustamine
5.Majapidamisvahendid ja varustus
6.Kemikaalid ja kütused
7.Klientide informeerimine ja kaasamine
8.Turundus ja administratsioon

Lähemalt http://www.ecotourism.ee

Allikad ehk lisalugemist :

Kohtumispaik - Biosfääri kaitsela kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja: SA Lõuna-Eesti Turism. Tallinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Käsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTÜ Eesti Maaturism. Tallinn, 2002.
Säästva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Säästva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Põllumajandusministeerium. Tallinn-Tartu 1995

Sunday, February 17, 2008

Thursday, January 10, 2008

Algas turismikonkurss “Eesti avastamata aarded“

Täna kuulutas EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) turismiarenduskeskus välja konkursi „Eesti avastamata aarded“ põnevate, kuid seni vähem tuntud turismi sihtkohtade leidmiseks. Konkurss on seotud Euroopa Komisjoni projektiga “European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) ning seda korraldatakse Eestis esimest korda.

„Euroopas suurt tunnustust võitnud konkursi kaudu saab Eesti end tutvustada kui atraktiivne ja mitmekülgne reisisiht,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrück.

Konkursile oodatakse algatusi, millest arendatakse välja unikaalne kohaliku kultuuri- ja looduspärandi väärtustamisel põhinev turismipakkumine.

Ettevõtmine on eelkõige mõeldud nende sihtkohtade avastamiseks ja arendamiseks, kuhu täna turistid veel eriti ei satu, kuid mille kultuuri- ja looduspärandi kasutamisel on suur potentsiaal. Üheks olulise tingimusena lähevad arvesse vaid need arendused, millega ei ole tegeldud kauem kui kolm aastat.

„Ootame kõiki ideid, kus on põimunud Eesti kultuuri- või looduspärandi tutvustamine ja elamusliku kogemuse pakkumine, lausus turismiarenduskeskuse vanemkonsultant, konkursi projektijuht Tiina Tarma. „Selleks võib olla nii atraktsioon, sündmus kui ka teenus, näiteks kultuurilooline matk, külapäevad kui ka eheda ja kvaliteetse rahvustoidu pakkumine,” lisas ta.

Konkursil saavad osaleda regionaalsetel turismiühendused, kohalikul tasandil turismi arendavad valitsusvälised organisatsioonid, omavalitsusüksused ja maakonnavalitsused. Osaleda võivad ka omavalitsusega linnad, kuid sel puhul ei tohi ööbimiste arv elaniku kohta ületada Eesti keskmist. Osalev organisatsioon peab omama võimalusi projekti juhtimiseks ja läbiviimiseks, samuti otseselt vastutama algatuse ettevalmistamise ja haldamise eest, mitte toimima vahendajana.

Osalejatel tuleks end eelregistreerida 18. jaanuariks. Seejärel tuleks täita avaldusdokumendid, mille vastuvõtt lõpeb 29. veebruaril. Avaldusdokumente saab alla laadida internetist (www.eas.ee/eden2008). Avalduse võivad esitada ka need organisatsioonid, kes pole end eelregistreerida jõudnud.

Eelvalikukomisjoni poolt valitud kolm parimat sihtkohta kutsutakse oma projekti esitlema rahvusvahelise žürii ette aprilli lõpus. Konkursi võitjat esitletakse 7. Euroopa turismifoorumil Prantsusmaal oktoobri lõpus koos teiste edukate Euroopa sihtkohtadega.

“European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) on 2006. a Euroopa Komisjoni poolt algatatud projekt liikmesriikide turismipotentsiaali paremaks kasutamiseks. Mullu osales konkursil 10 riiki, tänavu juba 18 riiki, nende seas ka Eesti.

Taustainfot leiate siit: http://www.visitestonia.com/index.php?page=870

Friday, December 28, 2007

Ökoturismi Kärajad

Ökoturismi Kärajad; 2.jaanuaril 2008.a. Waide motellis, Tartumaal

Oodatud on kõik asjalised, kelle töö või huvid seotud turismi,
loodushoiu ja kultuuripärandiga ning kellel sooviks kaasa lüüa
ökoturismi arengus uuel aastal.
Kärajad toimuvad Avatud Ruumi Meetodil, kus kõigil osalejatel on teda
huvitavatel teemadel võimalik agaralt kaasa rääkida.

Ajakava:
10.00-10.30 Saabumine, kohv, tee
10.30 tervitused, sõnavõtud ja ruumi avamine
11.00 Esimene avatud ruum
13.00-14.00 Lõuna
14.00 Teine avatud ruum
16.00 Töötubade kokkuvõtted
17.00 Ruumi sulgemine ja lõpetamine

Osavõtutasu 150.- krooni, Eesti Ökoturismi Ühenduse liikmetele 100.- krooni

Kärajatele registreerumiseks kandke palun osavõtutasu Eesti Ökoturismi
Ühenduse arveldusarvele 1120157667. Selgitusse pange oma nimi ja "kärajad"

Lisainfo: info@ecotourism.ee ja
telefonidel 5061896 (Aivar), 5133910 (Peep)

Tuesday, November 27, 2007

BIRDWATCHING TOURISM IN ESTONIA

Enterprise Estonia in co-operation with OÜ Kumari Reisid and State Nature Conservation Centre presents:


On 27th of November 2007 at 11.00 network seminar in Matsalu National Park (Nature Centre) in Penijõe


BIRDWATCHING TOURISM IN ESTONIA


Number of tourists, who has a deep interest in especially birdwatching and nature tours, has increased impetuously over the past decade. This is a very qualitative and responsible branch of tourism. Tour packages are made and sold mostly by specialized travel agencies. Tours are organized to different countries all over the world, including Estonia. Estonia is foremost attractive because of it’s well-preserved nature and coign of vantage in terms of location and climate. Our landscapes are still habitats for rare birds of prey and our seacoasts for millions of migratory birds.


What are the possibilities for birdwatching and nature tourism in Estonia- view from outside?

Is it only a vision or already functioning reality?

Can the image of Estonia be “Green and sustainable”?

Is nature tourism hindering or supporting the objectives of nature conservation?

What kind of co-operation and networking have to be developed already today in order to prevent threats tomorrow?

What kind of developent activities have to be planned on national level?


These are the questions that need to be answered jointly during the seminar.

10.30 Arrival, coffee

11.00 Opening words / J.Tuusti, State Nature Conservation Centre, head director

11.10 Future of birdwatching and nature tourism in Estonia. How to market and to which countries? G.Broddelez, Belgia (Tour leader, operator and screenwriter of nature films)

12.00 Birdwatching and nature tourism help to design the image of Estonia. Experience of Estonian Nature Tours in the international market / M.Mann, Kumari Reisid OÜ travel agency

12.30 Who are the customers for birdwatching tourism and what are they interested in when coming to Estonia? Experience of a bird guide / M.Kose, University of Tartu Pärnu College, researcher on implementation of natural resources


13.15 Lunch

14.00 Ethics in birdwatching tourism. What are the threats and co-operation possibilities on a national level? I.Ojaste / State Nature Conservation Centre, specialist in protection of species

14.45 Development of birdwatching tourism in Finland, experience of Finnature / U.Matturi, nature tourism expert, Avescon

15.30 Coffee break and workshops. Preliminary action plan on the priorities of birdwatching tourism development projects will be determined during the workshops / T.Tarma, Enterprise Estonia, consultant on tourism product development

17.00 Results of the workshops / T.Tarma ja M.Mann


Monday, November 12, 2007

Seminar in Pärnu on tourism marketing

Seminar “Effective conference tourism marketing
in German and Swedish markets”
13.-14.November 2007 in Pärnu
PROGRAM
13. November
09.30 Registration and morning coffee
10.10 - 10.40 Moderator Kevin Cottam` s opening words
10.40 - 11.30 Group work
11.30 - 12.30 German MICE market importance and overview of German MICE research 2007
Speaker: Johanna Fischer
12.30 - 14.00 Lunch
14.00 - 15.00 German PCO-s: Values and destination selection criteria. Ulrich Wiener
15.00 - 15.30 Coffee break
15.30 - 17.30 PR in Swedish tourism market today and tomorrow. Helena McShane
14.November
10.00 – 11.00 Parallel workshops
Workshop 1. Best practice for your marketing in the German outbound MICE market – do` s and
dont`s. Johanna Fischer
Workshop 2. Analysis of Estonian three conference towns: Tallinn, Tartu, Pärnu. Ulrich Wiener
11.00 – 11.30 Coffee break
11.30 - 12.30 Design a sensational Event. Kevin Cottam
12.30 – 14.00 Lunch
14.00 – 16.00 Design a sensational Event continues
16.00 – 16.45 Summary of two seminar days by moderator
17.00 End of the seminar

Saturday, October 20, 2007

Workshop „PAN Parks as a tool to improve management effectiveness in protected areas”

25th October 2007, Tõramaa (Soomaa National Park Visitor Centre)

Programme

10.30 – 11.00 Arrival to Tõramaa (Soomaa National Park Visitor Centre)
11.00 – 11.15 Welcome - Enn Vilbaste (SNCC Pärnu-Viljandi Region, director) , Tõnis Korts (Soomaa Cooperation Panel)
11.15 – 12.00 PAN Parks as a tool to improve management effectiveness in protected areas - Vlado Vancura (PAN Parks Foundation, conservation manager)
12.00 – 12.30 State Nature Conservation Centre’s vision about visitor management and nature education in Estonian protected areas - Taime Puura (SNCC, head specialist on nature education and visitor management)
12.30. – 13.00 The management of Soomaa National Park – retrospect to the last decade - Meelis Suurkask (SNCC Pärnu-Viljandi, conservation planning specialist)
13.00 – 13.30 Potential Local Partners View on the Opportunities and Challenges of PAN Parks Network - Aivar Ruukel (soomaa. com, entrepreneur)
13.30 – 14.00 Lunch
14.00 – 16.00 Discussion « Soomaa as potential PAN Park »
Lead by Murel Merivee (SNCC Pärnu-Viljandi, conservation planning specialist)

Registration : agu.leivits@nigula.ee 5101175 up to 23.10.2007

Information about PAN Parks Federation: http://www.panparks.org

Europa`s Wilderness Days

European network of wilderness protected areas - PAN Parks, celebrated its 10 years and had the Annual Partner Meeting in the region of Rila National Park, near the town Razlog, southwestern Bulgaria, in October 8-12.

The PAN Parks network was created by WWF to preserve the European biodiversity but since its establishment in 1997 it slightly changed its concept. Now, its main purpose is not only biodiversity preservation but also ecotourism development in the national parks of the network. There are currently 9 certified national parks in the network: Majella National Park – Italy, Oulanka National Park – Finland, Paanajarvi National Park – Russia, Central Balkan National Park and Rila National Park – Bulgaria, Bieszczady National Park - Poland, Fulufjället National Park - Sweden, Borjomi Kharagauli National Park - Georgia, Retezat National Park - Romania.

More than 100 participants, from about 20 countries, took part in the conference. Themes covered in keynote speeches and issues that was discussed in the workshops included : marketing and product development of tourism products, SME`s working together on collaborative marketing, eco-certification, strengthening the PAN Parks brand and others.

More about how to support, preserve, enjoy Europe's wilderness, see website http://www.panparks.org
See
My pictures from conference, field-trips and celebration.

Aivar Ruukel
ecotourism operator based in
Soomaa National Park, Estonia


Estonian Ecotourism

Friday, September 28, 2007

ECOLL Final seminar in Estonia

ECOLL project last seminar took place 26. of September. I had a presentation about Estonian Wcotourism Quality label EHE.

Sunday, September 23, 2007

Antonis Petropoulos visiting bogs of Soomaa




Antonis Petropoulos from Ecoclub.com had a short visit to Tallinn, Estonia. He was invited as key speaker to seminar on recreation and ecotourism. Antonis used his time efficiantly, exploring also forest of Lahemaa national pak and bogs of Soomaa national park.

Monday, September 03, 2007

Friday, June 29, 2007

Meeting with Murray Simpson in Tartu

Murray is from Oxford University , and hopefully he will going to teach Nature Tourism at our University of Life Sciences, in Tartu. http://www.emu.ee/

 
Posted by Picasa