Ökoturismi klaster käis õppereisil Rootsis

Seltskond
Originally uploaded by Ruukel

Külastasime kolmepäevase reisi jooksul kahte ettevõtjat: Mikaeli http://www.naturarvskompaniet.se/
ja Marcust http://www.kolarbyn.se

Vaata veel pilte

Kihnlastele hülgeküttimise luba?

Pärnu Postimees kirjutab, et keskkonnaministeeriumis on arutusel, kas taastada Kihnu saare elanikele hülgeküttimise luba. Mis on sinu arvamus?

Soomaa esitleb TOURESTI-l uut kataloogi

soomaa-kataloogi-kaas
Originally uploaded by Ruukel

Soomaa 2009 aasta turismikataloogi koostas MTÜ Roheline Jõemaa, koostöös piirkonna turismiasjalistega. Trükis hõlmab Soomaa PAN Pargi piirkonna ehk Soomaa rahvuspargi ja selle mõjuala.
Esimest korda on ühtede kaante vahele kaasatud Soomaa sihtkoha kõik ettevõtjad ja turismiteenuseid. Trükist jagatakse juba TOURESTi messil.

Europarlament väärtustab põlisloodust

Allikas nigula.ee
Teisipäev, 03. 02. 2009 20:00

Põlislooduse mõiste on valdavale osale Euroopast võõras ja arusaamatu, mõnel pool isegi hirmutav. Kui mitmetel teistel kontinentidel on põlisloodust väärtustatud juba aastakümneid, on Euroopa mastaabis põlislooduse kaitse olnud tagaplaanil. Ennekõike on see olnud lihtsalt tingitud asjaolust, et Euroopas polegi ju seda metsikut loodust teab mis palju. Siiski on ka Euroopas väärtuslikke põlislooduse alasid ja arvestades Euroopa riikide maakasutust on need metsikud alad eriliselt ohustatud.
2008. aastal koguti PAN Park ühenduse eestvedamisel allkirju põlislooduse kaitse vajaduse ringkirjale, mis esitati suve algul Euroopa Komisjonile. Selle algatuse initsiatiivil koostatigi Europarlamendis Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis ette resolutsioon põlislooduse kaitse tõhustamiseks, mis täna toimunud hääletamisel pea ühehäälselt vastu võeti.
Viited:
Rohkem infot www.europarl.europa.eu

külastajate seire looduskaitsealadel

külastajate seire looduskaitsealadel
Originally uploaded by Ruukel

Külastajate seire loodusaladel – Põhjamaade ja Balti riikide kogemustel põhinev käsiraamat. Riigimetsa Majandamise Keskus

Tourestil toimub Rohelisema Turismi Foorum

Sel aastal esimest korda toimuva Rohelisema Turismi Foorumi eesmärgiks on tutvustada eeskätt majutusettevõtetele säästva ja keskkonnasõbraliku majandamise arengusuundi maailmas, Euroopas ja Eestis:

• Mida tähendab säästev ja keskkonnasõbralik majandamine majutusettevõttes?
• Milline on ökomärgiste roll keskkonnasõbraliku turismi edendamisel?
• Kuidas luua säästvast ja keskkonnasõbralikust majandamisest mõjus turundussõnum?

Foorumi peaesinejaks on Austria Keskkonnaministeeriumi spetsialist Dr. Regina Preslmair, kes räägib Austria kogemusest keskkonnasõbraliku turismi arendamisel, sh seoses keskkonnamärgise ‘Umweltzeichen’ eduka elluviimisega. Esmakordselt Eestis – ja maailmas! - antakse foorumil üle Rohelise Võtme Aastaauhinnad majutusettevõtetele, kes on vastava konkursi raames välja arendanud keskkonnasõbralikud algatused, mida hakatakse ellu viima käesoleval aastal. Kogu foorumi programmiga on võimalik tutvuda siin.

Foorumile on oodatud osalema eeskätt majutusettevõtete tipp- ja keskastmejuhid, kes peavad oluliseks säästvat, keskkonnasõbralikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku majandamist oma ettevõttes ning soovivad selles vallas veelgi rohkem ära teha. Samuti on foorumile oodatud avaliku sektori turismiarendajad, (turismi)ajakirjanikud, rohelise mõtteviisi kandjad ja kõik teised huvilised.

Rohelisema Turismi Foorum toimub TOUREST 2009 turismimessi raames, osavõtt on tasuta kõigile TOUREST külastajatele. Kuna kohtade arv on piiratud, palume soovijatel end eelregistreerida üritusele siin. Täpsem info foorumist: Kaisa Nurmsalu (kaisa@consumetric.ee, tel 555 19 556)

Rohelisema Turismi Foorum toimub EAS Turismiarenduskeskuse toetusel, osana Rohelise Võtme 2008 a. koolitusprogrammist. Roheline Võti (Green Key) on rahvusvaheline keskkonnamärgis, millega liitudes saavad ka Eestis majutusteenust pakkuvad ettevõtted näidata oma keskkonnasõbralikku suhtumist. Eestis on Rohelise Võtme märgist rakendatud alates 2002 a.-st, tänaseks on märgisega tunnustatud 20 majutusettevõtet. Rohkem infot Rohelisest Võtmest: www.visitestonia.com/green.

Foorumi korraldab turismiarenduse ja kohaturunduse konsultatsioonifirma OÜ Consumetric.

Ilmus matkamise õpik

matkamine
Originally uploaded by Ruukel

Ilmus matkamise õpik. Autoriteks Ülo Kangur, Eric Hints, Toomas Holmberg ja Levo Tohva.

Alla laadida saab siit.

Eesti avastamata aarded 2009. Turism ja kaitsealad.

EAS Turismiarenduskeskus kuuluta välja konkursi „Eesti avastamata aarded 2009. Turism ja kaitsealad.“

Konkursi eesmärgiks on tunnustada sihtkohti, mille väärtuseks on kaitseala ning kus arendatakse turismitooteid säästva arengu printsiipidel. Võistlema on oodatud sihtkohad, kus arvestatakse kaitstavate piirkondade eripära, kohalike elanike vajadusi ja kus pakutakse külastajatele elamuslikke tooteid.

Riskid ja tööohutus loodusturismis

Levo Tohva loeb LU-3-le riskidest ja tööohutusest turismis.

Koondasin siia mõningaid viiteid :

dünaamiline tasakaalutus

dünaamiline vabadus

Guy Kawasaki

Hotel Rwanda

Lucase kriitika

mõtlevad süsteemid

pankrotipõlvkond

videoturundus

The ECOCLUB Team wishes you a Happy & Eco New Year 2009!

The ECOCLUB Team wishes you a Happy & Eco New Year 2009!
Originally uploaded by Ruukel

Reimann ja Ruukel andsid jõulude ajal rahvusvahelisele ökoturismiklubile Ecoclub teada, mida nende arvates 2009 aasta toob. Siit saab lugeda!

Eesti ökoturismi klaster alustas

Õunad - Apples
Originally uploaded by Ruukel

Läinud aasta lõpus kohtusid turismiettevõtjad Mart Reimann Retkedest, Bert 360-st, Aigar Piho&ko-st, Toomas Citybikest, Toomas Veeteest, Kärt Pärimusmatkadest, Aivar Soomaa.com-ist ning ökoturismi klastriprojekti nõustajad Liis ja Ander Fundingist.

EAS rahuldas meie eeltaotluse mis seisneb:
1) partnerite ühishuvide kaardistamises ning koostöövõimaluste teostatavuse uurimises, sh õppereis Rootsi ökoturismi kogemustega tutvumiseks;
2) koostöövõimaluste realiseerimiseks vajalike partnerite otsimine;
3) partnerite ühise arengustrateegia väljatöötamine ning strateegias sisalduvate eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava väljatöötamine.

Ökoturismiklastriga on oodatud liituma veel ettevõtjaid, andke oma soovist teada mulle või Mardile või kellegile eelnimetatud tegelastest.

Europe s Wilderness PAN parks

Europe s Wilderness PAN parks
Originally uploaded by Ruukel

Soomaa national park is joining PAN Parks network
Read article http://www.panparks.org/Newsroom/News?page=details&oldal=1&news_id=260

Happy New Year 2009 !

Happy New Year 2009 !
Originally uploaded by Ruukel

15 aastat hiljem - Soomaa saamise lugu

Soomaa rahvuspark sai 15 aastaseks. Küsisin mõned lihtsad küsimused neljalt inimeselt, kelle rolli rahvuspargi saamise loo juures on raske ülehinnata. Rein Kuresoo juhtis Eestimaa Looduse Fondi, kes Eesti valitsusele vastava ettepaneku tegi, Eerik Leibak oli Reinu mõttekaaslane Fondis, kes Soomaaga seoses tegi ära enamuse praktilisest- välitöödest dokumentatsiooni ja seadusteni. Soomaa rahvuspargi esimese direktori postile asus tööle Tõnu Kütt ja Tõnu parema käena Kaja Allilender. Kaja ladus aluse sellele, mis Soomaast tänaseks saanud on, juhtis suurt projekti, kus ehitati külastuskeskus, matkarajad, tehti filmid ja trükised.

Lugu ise siin.

Kai, Adrian, Marika

Kai, Adrian, Marika
Originally uploaded by Ruukel

Pilte ökoturismi konverentsilt Moostest.

Asia-Europe Workshop in Shanghai

Just came back from trip to China. There was a Europe-Asia workshop about ecotourism , see pics http://flickr.com/photos/soomaa/sets/72157610282012707/
My first time in China, very interesting, especially culturally. See pics of Shanghai:
http://flickr.com/photos/soomaa/sets/72157610314028212/
After workshop I took a short trip to Huangshan see pics
http://flickr.com/photos/soomaa/sets/72157610283646833/

Põlvamaal tuleb ökoturismi konverents

Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Kas Eestil on šanssi olla ökoturismi maa? Vastuse saamiseks sellele ja paljudele teistele küsimustele

kutsume Teid 03. detsembril 2008 Põlvamaal Mooste Mõisa Veskiteatris toimuvale
ÖKOTURISMI KONVERENTSILE
„100 % naturaalsust”

KONVERENTSI KAVA

09.30-10.00 Saabumine Moostesse, registreerumine, tervituskohv
10:00-10:15 Konverentsi avamine ja sissejuhatus
Moderaator Haimar Sokk, Põlva Maavalitsuse arenguosakonna juhataja
Rahvamuusikud Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu
10.15- 10.40 Ökoturismi märgid ja märgised- mida võtta, mida jätta?
Peep Tobreluts, Süvahavva Loodustalu OÜ edendusnõunik
10.40-11.20 Kuidas turundada internetis?
Aivar Ruukel, Eesti Ökoturismi Ühenduse esimees
11.20- 12.00 Linnu-ja loodusturism Eestis- kas kasvav trend?
Marika Mann, Kumari Reisid
12.00-13.30 Lõuna ja kohvipaus Mooste mõisa Linakojas.
Lisaks võimalus maitsta ja kaasa osta mahetooteid Põlva- ja Võrumaalt.
13.30- 14.10 Saaremaa pärimusmatkad - kuidas avastada ja pakkuda päris väärtusi?
Maarika Toomel, Viitong Reisid OÜ
14.10- 14.50 Mida ootab Saksa turist Eesti turismiettevõttelt?
Adrian Gerloff reisibüroo Estland-Reisen
14.50- 15.30 Ökoturismi kogemused Rootsist - mida kasulikku üle võtta?
Bosse Säll, Rutilus ecokonsult AB, Östersund, Rootsi
15.30 Lõpusõnad
16.00 Põlvamaa 2008 aasta parimate turismitegijate tunnustamine.

Registreerumine ja konverentsi tasu
Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerimine hiljemalt 28. novembriks 2008 aadressil pak@polvamaa.ee või telefonidel 799 89 59, 524 20 25 Osalustasu on 200 krooni, mille palume kanda SA Põlvamaa Arenduskeskuse arvele 28. novembriks 2008.

Konverentsi toetavad
Põlva Maavalitsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Rootsi Suursaatkond

Viljandimaa turismikonverents "Väärtusest elamuseni"

Mis on see Viljandimaa võimalus, et külastajatele ka aasta ja aastakümne pärast siin huvitav oleks?

Turism on keeruline valdkond, isegi tagantjärgi on raske tark olla. Tuleviku ennustamine võib hoopis rappa minna. Aeg oleks üle vaadata Viljandimaa kõik võimalused, kavandada tegevused ja ühendada jõud, et turismis konkurentsis püsida.

Alustada võiks väärtuste inventuurist. Üles tuleks lugeda need looduse ja inimese loodud väärtused, mille unikaalsus kaugemale ulatub või hoopis ainulaadsed on. Turismis on tähtsad need püsiväärtused, mis on alles, mida saab näha, katsuda... meeltega nautida. Neid jääb kahjuks järjest vähemaks, seda enam peaksime oskama väärtusi ära tunda, et arendamise tuhinas pärisosa kaduma ei läheks.

Kui väärtused väärtuse järgi ritta seatud, peaks mõtlema kui huvitavad nad lähedalt ja kaugemalt tulijaile olla võiksid. Kuidas neid väärtusi esitleda, nendest elamusi pakkuvaid tooteid ja teenuseid arendada?
“Interpretatsioon” on turismiarenduses küll uudissõna, aga järjest rohkem turismikorraldajaid on hakanud selle tähendust mõistma ja vajadust tunnetama.

Just nendel ja paljudel teistel teemadel räägitakse 20.novembril pärimusmuusika aidas Viljandimaa turismikonverentsil VÄÄRTUSEST ELAMUSENI .

Sihtugrupp: Viljandimaa turismiettevõtjad ja omavalitsuste spetsialistid.

Moderaatorid
Urmas Tuuleveski, Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja
Ando Kiviberg, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja

Päevakava
9.00 Saabumine, kohv
9.30 Sissejuhatus
9.40 Mis on Viljandimaa väärtused. Ando Kiviberg
10.10 Interpretatsioon: kuidas väärtustest luua elamus. Urmas Tuuleveski
10.40 Identiteet. Igor Baturin, reklaamiagentuuri Creatum loovjuht
11.10 Kohaliku omavalitsuse, kolmanda sektori ja kogukonna roll turismiarenduses. Ants Välimäe,
Eesti Piimandusmuuseumi direktor
11.40 Turismiharidus – võimalused ja vajadused. Arnold Pastak, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor
12.20 Vahekokkuvõte
12.40 Lõuna
13.40 Konkursil “Eesti avastamata aarded” Viljandit tutvustanud filmilõigu esitus
14.50 Väärtusest elamuseni – Virumaa Muuseumid. Ants Leemets, SA Virumaa Muuseumid juhataja
14.20 Väärtusest elamuseni – toit. Dmitri Demjanov, restoranide Gloria ja Egoist peremees
14.50 Väärtusest elamuseni – kinobuss. Mikk Rand, Kinobussi projektijuht
15.20 Väärtusest elamuseni – identiteet. Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige Aare Hõrn ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Andres Rõigas
15.50 Kokkuvõte
16.20 –17.00 Vestlusring muusikaga

Korraldajad:
Viljandi Maavalitsus
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Viljandimaa Arenduskeskus
Viljandi Linnavalitsus
MTÜ Kodukant Viljandimaa

Osalejatel palume registreeruda 14.novembriks tel 433 0428 või katrin.reimo@viljandimaa.ee

Loodusturismi seminar tulemas

EAS Turismiarenduskeskus kutsub tuleva nädala reedel seminarile, kus muuhulgas tutvustatakse kahte loodusturismisektoris tehtud uuringut.

Seminar toimub Tallinnas Hotellis Euroopa aadressil Paadi 5 ja selle ajakava* on järgmine:

11.30-12.00 Registreerumine

12.00-12.15 EAS turismiarenduskeskuse direktori avasõnad ja seminari sissejuhatus, moderaator Heli Müristaja

12.15-13.30 Eesti loodusturismi pakkumise uuringu tulemused (Oliver Loode, OÜ Consumetric)

13.30-13.45 Küsimused ja arutelu

13.45-14.15 Kohvipaus

14.15-15.30 The market of nature outbound tourism in Germany and its potential demand for Estonia as tourism destination (Christine Garbe, Aera Nova Consult)**

15.30-16.00 Arutelu ja kohv

Seminari moderaator Heli Müristaja

* Korraldajal on õigus teha ajakavas muudatusi.

** Saksa loodusturismi uuringu tulemusi tutvustatakse inglise keeles ning sünkroontõlget eesti keelde ei tellita.

Soomaa läheb PAN Pargiks

Soomaa läheb PAN Pargiks
Originally uploaded by Ruukel

22.september 2008
Soomaa Koostöökogu arutas rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal säästva turismi strateegiat.

Pan Pargi rollist piirkonna arengus Soome näitel rääkis Tõnis Korts (Viljandi Maavalitsus)

Soomaa säästliku turismi arendamise/kavandamise strateegia (STDS) koostamisest *PAN Parks regiooni* võimalikest piiridest andis ülevaate ja Murel Merivee (LKK )

Soomaa säästliku turismi arendamise/kavandamise strateegia SWOT analüüsi vedas Aivar Ruukel Soomaa.com

Tulemas Loodusturismi foorum

Loodusturismi foorumi raames on kutsutud oma kogemustest rääkima Sven Zacek ja Jari Peltomäki. Loodusturismi foorum toimub 3.oktoobril Lihula mõisas.

PROGRAMM

14.45-15.00 Saabumine, registreerumine

FOTOTURISM ON TÕUSEV TREND:

15.00-15.45 Rännates mööda Eestimaad - Sven Zacek, loodusfotograaf

15.45-16.30 Kohvipaus (müügil käsitsi valmistatud Sookure trühvlid,
pohla- ja ploomikook, taimetee, kohv, cappuccino, latte)

16.30-18.30 Uued trendid loodusturismis - fototurismi arendamisest
Soomes - Jari Peltomäki, loodusfotograaf, linnugiid, Finnature OY asutaja ja
omanik

Osalemine tasuta! Vajalik eelnev registreerumine (hiljemalt 30.september): Nele
Sõber, 514 2992, nele@lihula.ee

Korraldajad: MTÜ Terra Maritima, Kumari Reisid/Estonian Nature Tours

Toetab: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Group on the Bog

Group on the Bog
Originally uploaded by Ruukel

Estonian Convention Bureau and Pärnu Convention Bureau introduced peat-bogs to German Agents by bog walking in Soomaa National Park.

Soomaa rahvuspark teel PAN pargi liikmeks

01.-06. septembril toimus LKK ja Soomaa koostöökogu esindajate õppereis Soome, tutvumaks Metsähallituse hallatavate PAN Parkīde ja nende tunnustamisprotsessiga. Õppereisil osalesid Soomaa koostöökogu liikmed Tõnis Korts ja Aivar Ruukel. Riiklikku Looduskaitsekeskust esindasid Agu Leivits, Murel Merivee ja Rait Parts

Põhjuse õppersisi korraldamiseks andis käesoleva aasta aprillikuus Riikliku Looduskaitsekeskuse ja põlislooduse kaitseks loodud PAN Parks Foundationi vahel sõlmitud leping Soomaa kaasamiseks sellesse ühendusse.

PAN Parks Foundation loodi 10 aastat tagasi Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvedamisel põlislooduse kaitseks.Ühenduse eesmärgiks on tähtsustada põlislooduse kaitse olulisust euroopa kontekstis. Põlislooduse kaitse võrgustikku kuuluv ala peab olema vähemalt 20 000 ha suurune millest 10 000 ha moodustab inimtegevusest puutumatu terviklik metsiku looduse tuumala. Hetkel on Euroopas 11 kaitseala, mis on saanud vastava sertifikaadi. Pargid asuvad Rumeenias, Poolas, Itaalias, Bulgaarias, Gruusias, Venemaal, Rootsis ja Soomes. Soomaa rahvuspargile taotletav PAN pargi sertifikaat on kvaliteedimärk, millega suureneb rahvuspargi kui Eesti põlislooduse näidisala tuntus nii tavakülastajate kui kaitsekorraldajate hulgas.
Õppereisi käigus külastati kaht kaitseala: polaarjoonel, vahetult Vene Föderatsiooni piiri ääres paiknevat Oulanka rahvusparki ja Lõuna-Soomes paiknevat Saaristomere rahvusparki.
Oulanka rahvuspark on Põlislooduse kaitse võrgustiku täieõiguslik liige aastast
2004. Saaristomere rahvuspargis on liitumisprotsess pooleli ja lõplik sertifitseerimine seisab ees 2009 aasta kevadel. Sellest lähtuvalt oli õppereisi eesmärgiks tutvuda juba töötava PAN pargi töökorraldusega ja õppida pooleliolevast tunnustamisprotsessist.

1956. aastal rajatud Oulanka rahvuspark on võtnud oma pikaajaliseks eesmärgiks olla rahvusparkide kaitsekorralduse mudelala – olulist rolli kaitsekorralduslike tööde planeerimisel mängivad siin erinevad teadusasutused, kelle tarvis on rahvuspargi külastuskeskuse juurde juba 70. aastate teisel poolel rajatud hästivarustatud teadus ja uurimiskeskus. Oulanka rahvuspargil on lisaks PAN Park-i sertifikaadile Europarc-i Piiriüleste kaitsealade sertifikaat ja huvi tuntakse Ramsari piiriüleste märgalade sertifikaadi vastu.

Saaristomere rahvuspargi eripära seisneb tema paiknemises merealal. Tegemist on ainukese mereliste ökosüsteemide kaitseks moodustatud kaitsealaga, mis on Pan Parki metsiku looduse kaitse võrgustikuga liitunud.
Toimunud õppereisi käigus kahe rahvuspargi töötajatega peetud kohtumiste tulemusena jõuti vastastikule arusaamale, et Soomaa oma terviklikkuses, seniste kaitsekorralduslike tegevuste ja külastuskorralduse planeerimisel on võrdväärne ja oodatud partner Pan parkide perre. Olulise ühise eesmärgina tõusis vestlustes üles
rahvusvahelise koostöö tugevdamise vajadus uurimistegevuse vallas. Nii Soomes, kui Eestis rakendatavad teaduslikud uurimismeetodid ja paindlik uute tehnoloogiate kasutamine on oluline panus looduskaitsesse kogu Euroopa mastaabis.

Täiendava ülevaate toimunud õppereisist saab 22. septembril toimuval
Soomaa koostöökogu koosolekul Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Kõrtsi- Tõramaal.

Õppereisi toetas SA KIK projekti „Soomaa rahvuspargi PAN Parki metsiku looduse kaitse võrgustiku hindamisprotsess - I etapp" raames

Täpsem info:

Agu Leivits
direktori asetäitja
LKK Pärnu-viljandi regioon
Tel: 5101175
e-post: Agu.Leivits@lk.ee

Eesti loodusturismi piirkonnad

Rein Kuresoo kirjutab oma bloogis Eesti loodusturismi perspektiivsematest piirkondadest. Paari tosina jagu sihtkohti pakuvad huvi linnu-, taime-, või maastikulisest aspektist. Vaata ka skeemi!

Väärt lähtekoht arutamaks edasi Eesti loodusturismi arendamist-turundamist.

EAS toetab 200 miljoni krooniga teadmiste ja oskuste arendamist Eesti ettevõtetes

EAS avas teadmiste ja oskuste arendamise programmi aastani 2013, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel. Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatava programmi eelarve on 200 miljonit krooni.

Toetust saab taotleda kuni 12 kuud kestva teadmiste ja oskuste arendamise projekti läbiviimiseks ettevõttes. Selleks võib olla töötajate ja juhtide juhtimisalane üldkoolitus või erialane täiendkoolitus, väljaspool Eestit toimuvatel erialastel konverentsidel osalemine või nõustamisteenuse kasutamine.

Toetuse taotlemiseks ei piisa ainult üksiku koolituse soovist, vaid ettevõte peab esitama ka arendustegevuste plaani. „Üksikust koolitusest on vähe kasu, kui puudub terviklik arusaam, milliseid ettevõtte probleeme koolitus lahendab ning kuidas aitab kaasa ettevõtte tulemuste parandamisele,“ selgitas EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. „Pikaajaline plaan aitab ettevõttel kavandada kõige vajalikumaid koolitusi ning hoiduda ressursse raiskamast,“ lisas ta.

Teadmiste ja oskuste arendamise toetust saavad taotleda ettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad, samuti ettevõtlusorganisatsioonid, inkubaatorid ja maakondlikud arenduskeskused, juhul kui kasusaajateks on ettevõtjad. Toetust saab taotleda jooksvalt, selle minimaalne suurus on 35 000 krooni ning hüvitatakse kuni 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

ELi rahastusperioodil 2004–2006 jagunes programm koolitus- ja nõustamistoetuseks. EAS toetas üle 2000 koolitusprojekti kokku 93 miljoni krooniga ning üle 1000 nõustamisprojekti 32 miljoni krooniga. „Kuna toetuse tingimused on võrreldes perioodiga 2004–2006 muutunud, tuleks huvilistel kindlasti nendega lähemalt tutvuda veebilehel www.eas.ee ning nõu pidada ka kohaliku maakondliku arenduskeskuse konsultantidega,“ soovitas Kello.

Lisaks teadmiste ja oskuste arendamise toetusele, mida saab taotleda iga ettevõte eraldi, teeb EAS tihedat koostööd erialaliitudega. Koos selgitatakse välja valdkonnad, kus eri sektorite ettevõtjad kõige rohkem koolitust vajavad, ning pakutakse siis kõige vajalikumaid koolitusi korraga võimalikult paljude ettevõtete töötajatele.

Loodusretkejuhid Piusa ürgorus

Loodusretkejuhid Piusa ürgorus
Originally uploaded by Ruukel

Turism ja kohalik kogukond

"Turism on nagu tuli: sa võid tulel küpsetada oma õhtusöögi, aga tuli võib ka su maja maha põletada." Ma ei tea kui vana on see Aasiast pärit vanasõna, kuid massiturismi positiivsete ja negatiivsete mõjudega on soojades maades juba pea nelja aastakümnene kogemus. Eilne turismi arengumudel juhindub turu nõudlusest ja "investorite" loogikast ning ei pööra palju tähelepanu kohalikule kogukonnale. Heal juhul kasutatakse kohalikke odava tööjõuna. Alles suuremate jamade ilmnedes hakatakse pöörama tähelepanu tervikule. Turismis on aga keskne just terviklik külastaja rahulolu ja elamus, mis ei saa olla hea kui kohapealsed elanikud pole õnnelikud. Viimasel kümnendil räägitakse üha enam säästvast turismist, ökoturismist, vastustundlikust reisimisest. Ja räägivad mitte ainult keskmisest tundlikuma siseeluga tegelased, vaid aina rohkem ka tavalised turismitegelased.

15 aastat ökoturismi Eestis
Eestis tuli ökoturismist juttu esmakordselt 28. mail 1993, kui külaliikumise Kodukant vabaõhuseminaril Kuusekäära talus, Soomaal arutati ääremaade elanike ellujäämisvõimalusi. Ökoturismi arendamine sai alguse mõttest, et meil on niite, metsi, rabasid ja teisi unikaalseid looduskooslusi, mida mujal Euroopas pole enam ammu. Just seetõttu on need välisturistidele tõeliseks vaatamisväärsuseks. On sümboolne, et ökoturismi idee käidi välja külaliigutajate poolt, sest loodushoiu ning ökoloogilise majandamise kõrval on selles ideoloogias sama oluline turismist tõusva tulu jäämine turismi sihtkohta. Viisteist aastat hiljem korraldasid Ökoturismi Ühendus ja Eestimaa Rohelised taas arutelu Kuusekääral. Maaelu ja ökoturismi arengu Avatud Ruumi juhtis külaliikumise algataja Mikk Sarv.

Kuidas saab turism toetada kohalikku kogukonda?
Võtit sellele küsimusele vastamiseks on vaja otsida turismikorraldajate taskust. Kas turismi korraldav keskne ettevõtja on väljastpoolt kogukonda või oma küla inimene? Kohapeal oma igapäevast elu elavana, on kohalikel ettevõtjatel kogemused naabritega koos elamisest ning nii on lihtsam neid kaasata ka turismiärisse. Üks ökoturismi pioneere, Aigar Piho tõi oma esimesed kliendid Rootsist, pani bussitäie inimesi öömajale nii oma küla peredesse kui ka naaberkülade inimeste juurde, kutsus külarahva ekskursioone läbi viima ja õhtust simmanit pidama. Niimoodi kohalikke kaasates ja võimalikult palju kohalikke teenuseid sisse ostes on Piho turismiäri ajanud. Kohalik turiste teenindav tööjõud, näiteks kokad ja giidid, on üks olulisemaid toetusi kohalikule majandusele.

Paljud tarbijad soovivad kohalikke elamusi. Kohalik piim, munad, juust, värskelt küpsetatud leib, kohalik ürditee, kohalikust metsloomast valmistatud lõunasöök ja võimalus osta suveniir kohalikult küla käsitööliselt on lisaväärtused, mida ökoturistid aktiivselt otsivad ja mille eest on ka valmis vääriliselt maksma. Seepärast ei tähenda kohalik sisseostupoliitika eelkõige mitte suuremaid kulutusi vaid vastupidi, võimalust pakkuda väärindatud tooteid parema hinna eest.

Eesti vast tuntuima ja tunnustatuima turismikoostöövõrgustiku, Metsamoori Perepark looja Irje Karjus on kogenud, et naabrite kaasamine ei pruugi käia üleöö. Kui aga kohalikud elanikud pikema aja jooksul harjuvad turiste nägema, siis võõristus kaob ja kaasa lööjate ring laieneb. Karjus leiab, et lisaks majanduslikule kasule tõuseb kogukonnale turismist ka muud tulu. Ta toob näiteks Kaika kandi teeolud - kui piirkonda külastab rohkelt turiste, siis ka riik ning omavalitsus hoolitsevad maanteede eest suurema tähelepanuga ning see on hea ka kohalikele. Külakaupluste eelistamine linna supermarketitele võib osutuda natuke kallimaks, samas tähendab see, et kaob ära vajadus kuluka ja aeganõudva transpordi järele ning suurem osa toitlustusele kuluvast rahast jääb kohapeale. Teadlikud ökoturismi ettevõtjad toetavad kohalikku kaubandust, mis omakorda annab turismiettevõttele tugevama toetuse kohalikult kogukonnalt.

Arenda oma ettevõtet!
Enamus Eesti ökoturismiettevõtteid on väikesed perefirmad, mille olulisim toetus kohalikule majandusele on see, et nad on iseendale töökohad loonud ja maksavad makse. Parim toetus kohalikule kogukonnale on seetõttu oma ettevõtte elujõud, konkurentsivõime parendamine, pakkumise arendamine ning käibe ja kasumi suurendamine.

Iga ökoturismiettevõtte vajadus on hea ja elav kohalik koostöövõrgustik. Sellest kasvavad välja uued koostööprojektid, tooted ja ärivõimalused. Samas on oluline, et sarnane tegevus ei kasvaks ülepea ega muutuks oma turismiettevõtlusele takistavaks. Aktiivne osavõtt külaarenguprojektidest ja koostöökogudest on vajalik, kuid ei tohi unustada, et ökoturismi ettevõtja parim toetus oma piirkonnale on edukas turismiäri.

Ökoturistid hindavad kohtumisi kohalike elanikega kõrgelt. On tavaline, et saatvad giidid on kohalikud, kuid teadlikult võiks kaasata veel teisigi. Saaremaale, oma juurte juurde Kihelkonnale naasnud ning ettevõtte Pärimusmatkad asutanud Maarika Toomel kasutab võimalusel kohalikke majutuskohti, kohaliku käsitöömeistri suveniire, kooliõpilasi ürituste läbiviimisel ning plaanib alustada giidiõpet kohalikus põhikoolis. Süvahavva Loodustalus pillipiknike ja käsitööpäevi korraldav Peep Tobreluts näeb kasutamata võimalusena erinevatel aastaaegadel tehtavaid talgutöid. Talgureise korraldavad praegu looduskaitseorganisatsioonid ja kaitsealad, kuid sarnaselt võiks külakogukond vormida turismitooteks mõne oma traditsioonilise ühise töö.

Äärmiselt oluline on leida tasakaal loomuliku "vana" elukorralduse ja turismiga kaasnevate muutuste vahel. Turism ei saa olla alternatiiv traditsioonilistele majandusharudele. Seda juba seetõttu, et ökoturiste köidab just paikkondade omapära, see unikaalne ja ehe, mis üht sihtkohta teisest eristab.

Samas pole vaja turismi-usku pöörata kõiki külakogukondi. Ökoturismi ideoloogia sisaldab ka põhimõtet, et nendel kogukondadel, kes külastusi ei soovi, jäetakse võimalus järgida oma tavapärast elurütmi.

Lugu kirjutatud Roheliste lehte Grüüne

EHE-märgise dokumendid EAS lehel

EHE-märgise taotlemise töövihik:
http://www.eas.ee/vfs/3507/EHE_margise_toovihik.pdf


EHE-märgise kriteerimid:
http://www.eas.ee/vfs/3506/EHE_margise_kriteeriumid.pdf

Video: Tähistati Eesti loodusturismi 15 sünnipäeva

http://www.kalev.ee/est/?news=940623

Arno ja Indrek

Arno ja Indrek
Originally uploaded by Ruukel

Soomaal tuleb homme ökoturismi arutelu
www.sakala.ajaleht.ee/270508/esileht/uudised/5033898.php

Wolfgang Strasdas

Wolfgang Strasdas
Originally uploaded by Ruukel

Responsible Tourism Conference in Tallinn, Estonia

"Developing Responsible Tourism” Conference

Date: 6 May 2008
Place: Nordic Hotel Forum
Moderator: Robert Oetjan

The conference is organised in co-operation with the Enterprise Estonia Tourist Board, Estonian Walking Union and Estonian Ecotourism Association.
Purpose of the Conference: To inform the Estonian public of the importance of responsible development in the planning of the development of tourism and of development in general. At the conference we would like to touch on topics that every individual, as a consumer and as a developer, comes across in their daily lives. Our lives and daily business activities can be sustainable only if we are aware of the main functioning processes, and everyone personally acknowledges their responsibility in improving and preserving their physical and social environment.
The general purpose of the conference: to preserve to a greater extent that which we wish to keep and show to others - that we do not destroy it first!
Target group: Tourism sector employees, development workers, planners, funding bodies, decision makers.

Preliminary conference schedule:
10. 00 – 10.15
Opening

10.15 – 10.45
AN INTRODUCTION TO HELP US TO UNDERSTAND WHY WE NEED TO BE MORE SUSTAINABLE IN REGARD TO OUR SURROUNDINGS AND TAKE MORE RESPONSIBILITY FOR OUR ACTIONS!

TOPICS: The positive and negative influences of tourism on our environment (can there be any at all; preserving our inheritance), to our economy (macroeconomic profit, part of the money tourists spend stays at the location), and to the community (also an understanding of the local culture; respect for the hosts), responsible business operation.

Professor Wolfgang Strasdas
Wolfgang is experienced in the topics of sustainable tourism (concept, positive and negative effects, examples) and tourism & climate change.

10.50 – 11.20
THEORETICAL SESSION. WHAT IS RESPONSIBLE ACTING? THE BASIC PRINCIPLES OF SUSTAINABLE TOURISM/RESPONSIBLE DEVELOPMENT (EXPLAIN THE DIFFERENCE), DEMAND, SUPPLY, DESTINATIONS AND SUSTAINABLE DEVELOPMENT, LOBBYING. WITH SOME EXAMPLES FROM AUSTRIA.

What is responsible tourism?
Why responsible / sustainable tourism?
Demands from the consumer
Challenges from the tourist destination side
Some experiences from case studies – positive results and obstacles
Käsestrasse Bregenzerwald (Cheese Road Bregenzerwald)
Gentle Mobility Werfenweng
Industrial heritage as tourism USP – examples from Austria and Germany
Reasons why. Austrian case studies – political framework
Lessons to be learned for tourism planning
Other points that can be included as an assignment
1) brings greater economic profit to the local community, raises the welfare of the hosting community, improves work conditions / possibilities;
2) involves the local community in decisions that bring change to their lives;
3) makes a positive contribution to preserving the natural / cultural inheritance and diversity of the world;
4) offers the tourist enjoyable experiences through contact with the local community, better understanding of local culture, social and environmental questions;
5) minimizes the negative economical, social and environmental influence and;
6) is culturally sensitive, develops respect between tourist and host, creates local pride and trust.
Christian Baumgartner
Austria

11.20 – 11.40
Why do we have to be more responsible?
1.Introduction / why do we have to think about this topic today?
2.What has changed during the past 10-20 years in tourism in connection with climate change (also in connection with how the country is utilised)? What is waiting ahead? Some global examples, trends, changes and forecasts.
3.What conclusions should we draw from this? If we are not aware of these vital aspects and influences, what can happen, particularly in tourism? Examples from irreversible changes that have already taken place.
4.What are the vital steps, from the point of view of the strategic development of tourism, that governments and other similar institutions should take, so that the situation would improve, not worsen?
5.What concrete steps could we start with today, for everyone who is working in tourism, or other, development industries, where natural resources are an essential component? Examples will be added to end on a positive note and give everyone something to take home - what to do.
Light introduction, but already here we could start distilling problematic areas, solutions, examples of solutions.
Academic topic, but good practical examples would increase the credibility of the lecture and the connection with the actual situation
Niek Beunders
Holland

11.40 – 12.00 Coffee break

12.00 – 12.30
What is happening in Estonia, what could we do so that the development of our tourism becomes more responsible?
What is happening in Estonia (undesirable consequences that have already surfaced)?
The opposition to tourism rises in communities.
Land owners try to restrict access and right of passage.
Their arguments (exhausting nature, disturbing the local community, decreased security).
The number of untouched natural habitats has decreased (nature reserves and places of natural beauty are increasingly utilised).
The development of housing spreading to places of natural beauty (they give the developer a unique selling point, but in the community this increases the dislike for those who access and pass through green areas.).
Places of interest are seasonally over-exploited and not looked after adequately.
What do we want to see in Estonia in the future? The prerequisite for the following is that tourists want to see unspoiled natural sights and a vital culture, and Estonians want to live owning exactly this.
Estonian nature and culture remains, our common national property.
The number of unspoiled nature reserves remains the same or increases.
Tourism does not change the usual lifestyle of the community, but supports its continued existence.
Ethical principles are preserved (everyone’s rights and responsibilities recognised).
Continued rights of access and passage.
Owner’s rights are provided for by regulations and everyone’s right is balanced.
Communities are interested in tourism and see profit in it.
The number of tourists is dispersed seasonally and territorially.
Tourists accept the principles of sustainability (move without leaving traces, without disturbing the community).
In local government planning, the main emphasis is on public interests (the interests of the community and the environment); the developer’s interests come second.
Business operators have accepted sustainable acting practises and joined the standards of operation.
The development of hiking routes and service point frameworks are based on sustainability principles.
Canoe tourism has decreased. Most tourists prefer to travel by local transport, bicycle or on foot and stay in one region for longer.
Presenter: Elina Rääsk, Estonia

12.30 – 13.30 Lunch

13.30 – 14.00
Planning (towns, regions etc). Does one take into account the direction of the development, capacities, influences, increasing burden, of tourism? Sustainable property development, etc.
Pille Metspalu
14.00 – 14.30
A discussion on the legal aspects of planning and responsibility.
Presenter: From Law Office Aivar Pilv

14.30 – 15.00 Coffee break

15.00 – 15.30
Fair Trade in Tourism (FTT)
A brief summary of Fair Trade. What is Fair Trade in tourism? (history and connections, principles, examples / countries, destinations). Where does one use Fair Trade Tourism and how long has it been practiced? Studies on its impact, knowledge of it among people, connections with responsible tourism?
Does FTT have an impact on the reputation of the destination? Do tourists prefer destinations which prioritise FTT? FTT / its impact on the community and its development.
A practical session: What to do and where to start: Some good examples.

Rolf Pfeifer
Postfach 50 02 06
D - 79028 Freiburg
Telephone: 0049 – 761 / 13776888
E-mail: info@forumandersreisen.de
rolf.pfeifer@forumandersreisen.de
15.30 – 16.30
THE NEXT LEVEL:
BUSINESS OPERATOR’S SESSION
Case study 1
ITALY / HOW A BUSINESS OPEARTOR IS INVOLVED IN THIS GLOBAL PROCESS AND WHAT PROFIT/LOSSES HE CAN HAVE IF HE REMAINS INDIFFERENT!
Business operator and responsible action: What and why?
20 min
Italian example: Introduction - a global approach: why does the business operator need to think about responsible action? A more business operator-centred approach - what motivates a business operator? Clients and their expectations of the services, the business operator and their expectations of the client.
Case study 2
20 min
Case study 3
20 min
Andreas Ferrano, Italy
Alessio Satta, Italy
Ammende Villa
16.30 – 17.15
Fair Trade in Estonia

Outdoor Recreation and Nature Tourism

I was lecturing yesterday for students of Pärnu University, Estonia about Trends in Nature Tourism. I googeled about the issue and found a following interesting report:
"Outdoor Recreation and Nature Tourism: A European Perspective".

Tulekul vastutustundliku turismi konverents

EASi turismiarenduskeskus koostöös Eesti Matkaliidu ning Eesti Ökoturismi Ühendusega korraldab 6. mail 2008 algusega 10.00 Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvahelise konverentsi „Vastutustundliku turismi arenguvõimalused Eestis”.

Konverentsi eesmärgiks on teadvustada Eesti avalikkusele vastutustundliku lähenemise tähtsust turismis, aga ka laiemalt igasuguse äritegevuse puhul, mis on seotud turismi arendamisega. Esinejad on nii Saksamaalt, Austriast, Itaaliast kui Eestist. Konverentsi avab Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi.

„Konverents käsitleb teemasid, millega puutume kokku iga päev, kas siis turismi arendaja, ettevõtja või tarbija rollis olles. Meie elu ja igapäevane tegevus saab olla jätkusuutlik vaid siis, kui igaüks tajub isiklikult vastutust ümbritseva elukeskkonna säilitamise ja paremaks muutmise eest,” sõnas EASi turismi tootearenduse vanemkonsultant Tiina Tarma.

Ettekannetes käsitletakse säästva turismi arengu ja vastutustundliku ettevõtlusega seotud teemasid, valdkonnaga seotud juriidilisi küsimusi ning tutvustatakse laiemalt õiglast kaubandust ja selle seoseid turismiga. Osalejatel on võimalus kohapeal tutvuda Eestis pakutavate õiglase kaubanduse toodetega.

Ootame konverentsile turismisektoris töötavaid inimesi, kohalike omavalitsuste arendustöötajaid, planeerijaid, finantseerijaid ja otsustajaid.

Konverentsi korraldust kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Registreerida saab kuni 30. aprillini.

Osalustasu on 550 krooni, millele lisandub käibemaks 18%.

Konverentsi programm

Säästev turism ja ökoturism

Kirjutasin Rohelise Jõemaa Koostöökogu tellimusel artikli säästvast turismist.

Mis on säästev turism?

Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega.

Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.

Säästva turismi eriliik- ökoturism

Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon).
Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.

Vastutustundlik turism
inglise keeles responsible tourism) on mõiste, mida järjest enam kasutatakse säästva turismi mõistega paralleelselt. Vastutustundlik turism:
- toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tõstab võõrustava kogukonna heaolu, parandab töötingimusi ja -võimalusi;
- kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;
- panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse, maailma mitmekesisuse säilitamisesse;
- pakub turistidele nauditavamaid elamusi läbi kontakti kohalike elanikega, suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetes ja keskkonnakaitse küsimustes;
- minimeerib negatiivsed majanduslikud-, sotsiaalsed- ja keskkonnamõjud;
- on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja võõrustajate vahel, loob kohalikku uhkust ja usaldust

Vastutus sise- ja välisruumi ees

Turismisektori keskkonnavastutus on eriline – siin on põhjust rääkida sise- ja välisruumist. Välisruum hõlmab seda väliskeskkonda, mida me ei oma ja mille üle me ei otsusta. Välisruumi kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning käitumise eest. Vastutus, mida me peame jagama ning teistega kokkuleppeni jõudma. Välisruum on tähtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistel tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus välisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.

Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
- kesk- ja omavalitsused;
- üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
- kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
- turismi- ja teiste teenuste pakkujad;
- turistid, külastajad, elanikud;
- meedia;
- akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused jt

Siseruum on keskkonnavastutus selle tegevuse üle mingis ruumis, mis kuulub mingile üksikule organisatsioonile. See vastutus hõlmab tootmisvahendeid ja toodangut, mille üle ettevõttel või organisatsioonil on otsustamisõigus. See keskkonnavastus kehtib sisseostu, tootmise ja müümise kohta. Samasuguseid nõudeid saab esitada varustajatele, partneritele ja personalile.

Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav nähtus. Välisruumi ühine vastutuse teadvustamine ja realiseerimine on aeganõudev. See protsess puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid pädevust nõudvaid valdkondi. Klient aga väärtustab reisi valikul ning selle vältel kogu tervikut.

Ökomärgised ja säästev turism

Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest.

Eestis toimivad järgmised ökomärgistamise süsteemid:
Roheline Võti
EHE
PAN Parks

Roheline Võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis. Rohelise võtme nõuded hõlmavad 12 peatükki:
- keskkonnajuhtimine
- personali kaasamine
- külastajate informeerimine
- vesi
- pesemis- ja koristustööd
- jäätmed
- energia
- toiduained
- siseruumide õhk
- ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
- rohelised tegevused
- administreerimine

Lähemalt : http://www.visitestonia.com/green

EHE on ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama kuuele üldisele nõudele:
- turismiettevõte pakub loodus- ja/või kultuuripärandiga seotud elamusi
- ettevõtte tegevust iseloomustab hoolitsus looduse eest, keskkonnanõuetega arvestamine, külalislahkuks, kõrge elamuskvaliteet ja püüd selle pideva parendamise suunas
- ettevõte on regitreeritud ja tegutseb Eestis
- ettevõte tunneb ja järgib Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid võimalikke ettekirjutusi
- vähemalt üks inimene ettevõttest on läbinud koolituse “Eesti ökoturism ja EHE-märgis”. Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust,
- ettevõte kohandab EHE-tooteid ümbritseva keskkonnaga parimal võimalikul moel

EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:
- sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
- kohaliku majanduse toetamine
- tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
- loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
- suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
- kvaliteet ja turvalisus

Loe lähemalt : http://www.ecotourism.ee

PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid turismiettevõtteid. 2008 märtsikuu seisuga on Euroopas 10 rahvusparki, mis on läbinud hindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja näitajate pooles PAN Parks võrgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a sügisest on sündinud otsus taotleda sertifikaati.

Loe lähemalt : http://www.panparks.org

Sihtkoha analüüs

Sihtkoha analüüs annab ettevõttele ülevaate piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustest. Koos oma tegevuse, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab analüüs aluse nii tootearenduseks kui väärtuste säilitamiseks. Sihtkoha analüüsi võib võrrelda näiteks kaitsekorralduskavadega või metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavad tegevusele struktuuri ja võimaldavad tõhusamat ja targemat piirkonna majandamist.

Hästi koostatud sihtkoha analüüsi saab kasutada mitmel erineval moel, näiteks:
· juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada selle läbi et kindlustada piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tõepoolest optimaalne kasutamine erinevates turismitoodetes
· retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja linnustikule viies sellega miinimumini igasugused häirimised. Näiteks kevade esimesed ratsaretked tehakse teistel radadel kui suvised.
· uued ja atraktiivsed turismitooted saab välja arendada kasutades sihtkohaanalüüsi nimekirja piirkonna vaatamisväärtustest
· lihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele töötajatele
· lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas
· lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade ülekasutamine ja loomastiku-linnustiku häirimine
· Lõpuks on sihtkohaanalüüsi loodus- ja kultuuriväärtuste nimekiri suurepärane tööriist et arendada konkreetset aktiivset loodus- ja või kultuur

Sihtkoha analüüsi koostamise sammud EHE-märgise taotlemisel:
1.otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja muretse kaardimaterjal
2.kirjelda oma tegevust sihtkohas
3.koosta transpordi aruanne
4.tegevuste aruanne
5.nimekiri maaomanikest
6.nimekiri loodusväärtustest
7.nimekriri kultuuriväärtustest
8.kirjelda muud maa- ja looduskasutust sihtkohas
9.kirjelda oma kohalikku koostöövõrgustikku
10. nimeta ja hinda oma tegevuse võimalikke ngatiivseid mõjusid

Lähemalt http://www.ecotourism.ee

Turismiettevõtte keskkonnaplaan

Keskkonnaplaani koostamine ettevõttele aitab välja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegevuskava ettevõtte negatiivse keskkonnamõju järkjärguliseks vähendamiseks.

Turismiettevõttel on rida põhjusi miks muuta oma tegevus keskkonasõbralikumaks:
keskkonnatöö teavitab kõrgemast kvaliteedist. Uuringud näitavad, et paljud tarbijad on nõus maksma suuremat hinda keskkonnamärgisega toodete ja teenuste eest.
Keskkonnatöö hoiab raha kokku. Keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus langevad tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vähem ressurssi ja energiat ning pikas perspektiivis hoiab kokku tuhandeid kroone.
Keskkonnatöö tõstab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei vähenda negatiivset keskkonnamõju vaid annab ka külastajale lisaväärtuse. Näiteks elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alküül-bensiin mootorsaani paagis vähem heitgaase.
Keskkonnatöö parandab töötingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vähem kahjulikud kütted ei paranda mitte vaid külastajate elamusi vaid sama tähtis on et ka ettevõtte töötajate töökeskkond paraneb.

Keskkonnaplaani koostamine:
1.Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia täna? Kuidas saaksid nad siia reisida kollektiivselt?
2.Transport sihtkohas. Milliseid sõidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid? Kuidas saab transportide keskkonnamõju vähendada?
3.Majutus.
4.Toidu valmistamine ja toitlustamine
5.Majapidamisvahendid ja varustus
6.Kemikaalid ja kütused
7.Klientide informeerimine ja kaasamine
8.Turundus ja administratsioon

Lähemalt http://www.ecotourism.ee

Allikad ehk lisalugemist :

Kohtumispaik - Biosfääri kaitsela kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal. Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja: SA Lõuna-Eesti Turism. Tallinn 2007
Loodus- ja kultuuripuhkus. Käsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTÜ Eesti Maaturism. Tallinn, 2002.
Säästva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.
Säästva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel. Põllumajandusministeerium. Tallinn-Tartu 1995

TourEst-2008-Järvamaa

TourEst-2008-Järvamaa2
Originally uploaded by Ruukel

No comments!

Turismiturunduse koolitus

| View | Upload your own

Algas turismikonkurss “Eesti avastamata aarded“

Täna kuulutas EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) turismiarenduskeskus välja konkursi „Eesti avastamata aarded“ põnevate, kuid seni vähem tuntud turismi sihtkohtade leidmiseks. Konkurss on seotud Euroopa Komisjoni projektiga “European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) ning seda korraldatakse Eestis esimest korda.

„Euroopas suurt tunnustust võitnud konkursi kaudu saab Eesti end tutvustada kui atraktiivne ja mitmekülgne reisisiht,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrück.

Konkursile oodatakse algatusi, millest arendatakse välja unikaalne kohaliku kultuuri- ja looduspärandi väärtustamisel põhinev turismipakkumine.

Ettevõtmine on eelkõige mõeldud nende sihtkohtade avastamiseks ja arendamiseks, kuhu täna turistid veel eriti ei satu, kuid mille kultuuri- ja looduspärandi kasutamisel on suur potentsiaal. Üheks olulise tingimusena lähevad arvesse vaid need arendused, millega ei ole tegeldud kauem kui kolm aastat.

„Ootame kõiki ideid, kus on põimunud Eesti kultuuri- või looduspärandi tutvustamine ja elamusliku kogemuse pakkumine, lausus turismiarenduskeskuse vanemkonsultant, konkursi projektijuht Tiina Tarma. „Selleks võib olla nii atraktsioon, sündmus kui ka teenus, näiteks kultuurilooline matk, külapäevad kui ka eheda ja kvaliteetse rahvustoidu pakkumine,” lisas ta.

Konkursil saavad osaleda regionaalsetel turismiühendused, kohalikul tasandil turismi arendavad valitsusvälised organisatsioonid, omavalitsusüksused ja maakonnavalitsused. Osaleda võivad ka omavalitsusega linnad, kuid sel puhul ei tohi ööbimiste arv elaniku kohta ületada Eesti keskmist. Osalev organisatsioon peab omama võimalusi projekti juhtimiseks ja läbiviimiseks, samuti otseselt vastutama algatuse ettevalmistamise ja haldamise eest, mitte toimima vahendajana.

Osalejatel tuleks end eelregistreerida 18. jaanuariks. Seejärel tuleks täita avaldusdokumendid, mille vastuvõtt lõpeb 29. veebruaril. Avaldusdokumente saab alla laadida internetist (www.eas.ee/eden2008). Avalduse võivad esitada ka need organisatsioonid, kes pole end eelregistreerida jõudnud.

Eelvalikukomisjoni poolt valitud kolm parimat sihtkohta kutsutakse oma projekti esitlema rahvusvahelise žürii ette aprilli lõpus. Konkursi võitjat esitletakse 7. Euroopa turismifoorumil Prantsusmaal oktoobri lõpus koos teiste edukate Euroopa sihtkohtadega.

“European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN) on 2006. a Euroopa Komisjoni poolt algatatud projekt liikmesriikide turismipotentsiaali paremaks kasutamiseks. Mullu osales konkursil 10 riiki, tänavu juba 18 riiki, nende seas ka Eesti.

Taustainfot leiate siit: http://www.visitestonia.com/index.php?page=870

Ökoturismi Kärajad

Ökoturismi Kärajad; 2.jaanuaril 2008.a. Waide motellis, Tartumaal

Oodatud on kõik asjalised, kelle töö või huvid seotud turismi,
loodushoiu ja kultuuripärandiga ning kellel sooviks kaasa lüüa
ökoturismi arengus uuel aastal.
Kärajad toimuvad Avatud Ruumi Meetodil, kus kõigil osalejatel on teda
huvitavatel teemadel võimalik agaralt kaasa rääkida.

Ajakava:
10.00-10.30 Saabumine, kohv, tee
10.30 tervitused, sõnavõtud ja ruumi avamine
11.00 Esimene avatud ruum
13.00-14.00 Lõuna
14.00 Teine avatud ruum
16.00 Töötubade kokkuvõtted
17.00 Ruumi sulgemine ja lõpetamine

Osavõtutasu 150.- krooni, Eesti Ökoturismi Ühenduse liikmetele 100.- krooni

Kärajatele registreerumiseks kandke palun osavõtutasu Eesti Ökoturismi
Ühenduse arveldusarvele 1120157667. Selgitusse pange oma nimi ja "kärajad"

Lisainfo: info@ecotourism.ee ja
telefonidel 5061896 (Aivar), 5133910 (Peep)

Ettekanne turismi taluvusvõimest

| View | Upload your own

BIRDWATCHING TOURISM IN ESTONIA

Enterprise Estonia in co-operation with OÜ Kumari Reisid and State Nature Conservation Centre presents:

On 27th of November 2007 at 11.00 network seminar in Matsalu National Park (Nature Centre) in Penijõe

BIRDWATCHING TOURISM IN ESTONIA

Number of tourists, who has a deep interest in especially birdwatching and nature tours, has increased impetuously over the past decade. This is a very qualitative and responsible branch of tourism. Tour packages are made and sold mostly by specialized travel agencies. Tours are organized to different countries all over the world, including Estonia. Estonia is foremost attractive because of it’s well-preserved nature and coign of vantage in terms of location and climate. Our landscapes are still habitats for rare birds of prey and our seacoasts for millions of migratory birds.

What are the possibilities for birdwatching and nature tourism in Estonia- view from outside?

Is it only a vision or already functioning reality?

Can the image of Estonia be “Green and sustainable”?

Is nature tourism hindering or supporting the objectives of nature conservation?

What kind of co-operation and networking have to be developed already today in order to prevent threats tomorrow?

What kind of developent activities have to be planned on national level?

These are the questions that need to be answered jointly during the seminar.

10.30 Arrival, coffee

11.00 Opening words / J.Tuusti, State Nature Conservation Centre, head director

11.10 Future of birdwatching and nature tourism in Estonia. How to market and to which countries? G.Broddelez, Belgia (Tour leader, operator and screenwriter of nature films)

12.00 Birdwatching and nature tourism help to design the image of Estonia. Experience of Estonian Nature Tours in the international market / M.Mann, Kumari Reisid OÜ travel agency

12.30 Who are the customers for birdwatching tourism and what are they interested in when coming to Estonia? Experience of a bird guide / M.Kose, University of Tartu Pärnu College, researcher on implementation of natural resources

13.15 Lunch

14.00 Ethics in birdwatching tourism. What are the threats and co-operation possibilities on a national level? I.Ojaste / State Nature Conservation Centre, specialist in protection of species

14.45 Development of birdwatching tourism in Finland, experience of Finnature / U.Matturi, nature tourism expert, Avescon

15.30 Coffee break and workshops. Preliminary action plan on the priorities of birdwatching tourism development projects will be determined during the workshops / T.Tarma, Enterprise Estonia, consultant on tourism product development

17.00 Results of the workshops / T.Tarma ja M.Mann

Seminar in Pärnu on tourism marketing

Seminar “Effective conference tourism marketing
in German and Swedish markets”
13.-14.November 2007 in Pärnu
PROGRAM
13. November
09.30 Registration and morning coffee
10.10 - 10.40 Moderator Kevin Cottam` s opening words
10.40 - 11.30 Group work
11.30 - 12.30 German MICE market importance and overview of German MICE research 2007
Speaker: Johanna Fischer
12.30 - 14.00 Lunch
14.00 - 15.00 German PCO-s: Values and destination selection criteria. Ulrich Wiener
15.00 - 15.30 Coffee break
15.30 - 17.30 PR in Swedish tourism market today and tomorrow. Helena McShane
14.November
10.00 – 11.00 Parallel workshops
Workshop 1. Best practice for your marketing in the German outbound MICE market – do` s and
dont`s. Johanna Fischer
Workshop 2. Analysis of Estonian three conference towns: Tallinn, Tartu, Pärnu. Ulrich Wiener
11.00 – 11.30 Coffee break
11.30 - 12.30 Design a sensational Event. Kevin Cottam
12.30 – 14.00 Lunch
14.00 – 16.00 Design a sensational Event continues
16.00 – 16.45 Summary of two seminar days by moderator
17.00 End of the seminar

Carrying Capacity Assesment

Resources:

The Challenge of Tourism Carrying Capacity Assessment: Theory and Practice


Defining, Measuring and Evaluating Tourism Carrying Capacity in the European context

Taluvusvõime hindamine


Taluvusvõimeindeks

Carrying Capacity Assessment Study in Fuka-Matrouh

PAN PARKS' MANUAL
FOR SUSTAINABLE TOURISM & DEVELOPMENT

Soomaa Goes for PAN Park ?

| View | Upload your own

Giiditeenus turisminduses

Aare Mae õpetab LU-2-le giiditeenust turisminduses


Siin veidi õppustesse puutuvaid viiteid :


anarhia

Aristoteles (kolleeg) toob esile nelja tüüpi oleva kui oleva põhjuseid

dihotoomia

eetika

fuzzy logic - hägusloogika

identiteet

indoktrineeritud persoon

introjektsioon

joomine

kataleptiline ettekujutus

kognitiivne dissonants

kohanemine

konfliktoloogia

konfluenss - confluence - слияние

Корнелия Манго - vormimeister looduse armust

legism

maailmavaade

meem

modaalsus

motivatsioon

paradigma

neuro-lingvistiline programmeerimine

postmodernism

indoktrineeritud psühhoanalüütiline isiksuseteooria

reaalsus

Pulga Jaan ja Hasso Krull Mis on reaalsus

semiosfäärist (Juri Lotman)

suitsetamine

trakasseri

Zimbardo eksperiment

Чебурашка и Косяк


millega asi lõppeb pole teada

Workshop „PAN Parks as a tool to improve management effectiveness in protected areas”

25th October 2007, Tõramaa (Soomaa National Park Visitor Centre)

Programme

10.30 – 11.00 Arrival to Tõramaa (Soomaa National Park Visitor Centre)
11.00 – 11.15 Welcome - Enn Vilbaste (SNCC Pärnu-Viljandi Region, director) , Tõnis Korts (Soomaa Cooperation Panel)
11.15 – 12.00 PAN Parks as a tool to improve management effectiveness in protected areas - Vlado Vancura (PAN Parks Foundation, conservation manager)
12.00 – 12.30 State Nature Conservation Centre’s vision about visitor management and nature education in Estonian protected areas - Taime Puura (SNCC, head specialist on nature education and visitor management)
12.30. – 13.00 The management of Soomaa National Park – retrospect to the last decade - Meelis Suurkask (SNCC Pärnu-Viljandi, conservation planning specialist)
13.00 – 13.30 Potential Local Partners View on the Opportunities and Challenges of PAN Parks Network - Aivar Ruukel (soomaa. com, entrepreneur)
13.30 – 14.00 Lunch
14.00 – 16.00 Discussion « Soomaa as potential PAN Park »
Lead by Murel Merivee (SNCC Pärnu-Viljandi, conservation planning specialist)

Registration : agu.leivits@nigula.ee 5101175 up to 23.10.2007

Information about PAN Parks Federation: http://www.panparks.org

Europa`s Wilderness Days

European network of wilderness protected areas - PAN Parks, celebrated its 10 years and had the Annual Partner Meeting in the region of Rila National Park, near the town Razlog, southwestern Bulgaria, in October 8-12.

The PAN Parks network was created by WWF to preserve the European biodiversity but since its establishment in 1997 it slightly changed its concept. Now, its main purpose is not only biodiversity preservation but also ecotourism development in the national parks of the network. There are currently 9 certified national parks in the network: Majella National Park – Italy, Oulanka National Park – Finland, Paanajarvi National Park – Russia, Central Balkan National Park and Rila National Park – Bulgaria, Bieszczady National Park - Poland, Fulufjället National Park - Sweden, Borjomi Kharagauli National Park - Georgia, Retezat National Park - Romania.

More than 100 participants, from about 20 countries, took part in the conference. Themes covered in keynote speeches and issues that was discussed in the workshops included : marketing and product development of tourism products, SME`s working together on collaborative marketing, eco-certification, strengthening the PAN Parks brand and others.

More about how to support, preserve, enjoy Europe's wilderness, see website http://www.panparks.org
See
My pictures from conference, field-trips and celebration.
Aivar Ruukel
ecotourism operator based in
Soomaa National Park, Estonia


Estonian Ecotourism

ECOLL Final seminar in Estonia

ECOLL project last seminar took place 26. of September. I had a presentation about Estonian Wcotourism Quality label EHE.

Antonis Petropoulos visiting bogs of Soomaa

Antonis Petropoulos from Ecoclub.com had a short visit to Tallinn, Estonia. He was invited as key speaker to seminar on recreation and ecotourism. Antonis used his time efficiantly, exploring also forest of Lahemaa national pak and bogs of Soomaa national park.

Ettekanne seminaril "Vastutustundlik matkamine"

EHE-märgise esitlus

sügis on seminaride aeg

Sügisel on mitmeid seminare tulemas:

Laulasmaal 13 septembril

Vastutustundlik matkamine

Tallinnas 21 septebril

Liikumine ja rekreatsioon

Väimelas 26. septembril

ECOLL projekti lõpukonverents

Karulas 26-28 septembril

Turismi juhtimine kaitsealadel

Meeting with Murray Simpson in Tartu

Murray is from Oxford University , and hopefully he will going to teach Nature Tourism at our University of Life Sciences, in Tartu. http://www.emu.ee/

 

Loodusturistid taimepraksis Toomal

 

Loodusturistid taimepraksis

ECOLL MEETING IN KRAKOW 3.06.2007-7.06.2007

03.06 (Sunday) – arrivals, meeting in the hotel (evening)
21.-23.00 – Concert: Krakow’s artists for Krakow at the Market Square

04.06. (Monday)
Breakfast at the hotel
1. Introduction of meeting, introducing the programme. 09.30 – 10.15
2. Overview of ECOLL homepage and its structure. 10.30 – 11.15
(checking the data, modules etc. Internet connection needed)
3. Foreign language module (module 5) – syllabus, structure, teaching/learning materials. 11.30 – 12.15
I prepare an example, how could it done using PowerPoint. It is just my idea.
(I don´t know who will come from Italy, yet. Perhaps this time we could work in groups Heiki, Marta, Paola I group module V
And Grazia, Sirkka –Liisa, Esa somebody from Poland module VI)
12.30 – 13.30 Lunch
4. Finland – Esa Säkkinen module III 13.45 – 14.30
5. Estonia – Aivar Ruukel – module VIII 14.45 – 15.30
6. Finland – Sirkka –Liisa – module II 15.45 – 16.30
21.00-23.00- JAZZ NIGHT: Tomasz Stanko concert – modern and classical at the Market Square

05.06 (Tuesday)
Breakfast at the hotel
ZAKOPANE
Dinner at the hotel

06.06 (Wednesday)
Breakfast at the hotel
9.00 - meeting in the City Hall
10.30 – meeting at school
1.Poland - Module VIII –
2.Italy – Module VI
3.Documentation of the project
4.Summary - Evaluation,
13.00- lunch at the hotel
17.00 -Sightseeing KAZIMIERZ (the Jewish District)
19.00 - Dinner at GOSCINIEC W BOGDANKÓW

07.06. (Thursday) Departures

Photos from GEC

Global Ecotourism Conference - Holmenkollen, Oslo, Norway - 14.-16. of May 2007

Global Ecotourism Conference

Aivar Ruukel from Karuskose (www.soomaa.com) is participating on the Global Ecotourism Conference, taking place on May 14-16, 2007 in Oslo, Norway. This event is organized by The International Ecotourism Society (TIES), Ecotourism Norway, The United Nations Environment Programme (UNEP).

This conference brings together national and regional ecotourism associations and networks from around the world, along with other interested organizations and individuals, to discuss common issues and to help strengthen the collective voice of the ecotourism community.

The participants of the conference will be given the invaluable opportunity to be part of the growing global movement for ecotourism, which is playing a crucial part in ensuring that travel and tourism remains a viable sector of the global economy and that it is environmentally, as well as financially, sustainable.

Aivar Ruukel is making a presentation on the topic "Lifelong Learning in Ecotourism", where he analyses the lessons learned in his tourism activities in Soomaa national park and also presents the ideas of ECOLL-project.

EHE-märgi koolitus Harjumaal

Lepiku talus, Maaturismi eestvõttel ja EAS Turismiagentuuri toetusel.

Pärnumaa esimesele turismikonverentsile

Homme toimub.
Kava:
0900-0930 Saabumine ja kohvi

0930-1000 Avamine ja sissejuhatus, Toomas Kivimägi, Pärnu MV

1000-1020 Ettevõtmise ilu ja valu maal, Annely Akkermann, Kihnu VV

1020-1040 Ettevõtmise ilu ja valu linnas, Ene Tohv, Ammende Villa

1040-1130 Mõttevahetuspaneel ...2007, Aivar Ruukel (Soomaa.com), Riina Müürsepp (PKHK), Jaak Valge (Lepanina hotell), Viivika Orula (Reiser/PKB)

1130-1200 Kohvipaus

1200-1220 Pärnu linna turismi/turunduskava tutvustus, Kaido Koppel, Pärnu LV

1220-1240 Päike Pärnumaa - puhke- ja turismimajanduse sümbol, Heli Tooman, TÜPK

1240-1300 Kus on kogukond ?, Heli Müristaja, TÜPK

1300-1400 Lõuna

1400-1420 SA Pärnumaa Turism tutvustus, Ain Hinsberg, SAPT/TÜPK

1420-1450 Suur-Pärnu 2020 ning Pärnumaa puhkemajanduse ja turismi arengukava, Urmas Kase, Pärnu MV

1450-1510 Pärnumaa tegelik regionaalne fookus, Peeter Võrk, PWP

1510-1600 Mõttevahetuspaneel 2007... – Marika Priske (MKM), Tarmo Mutso (EAS TAK), Tarmo Bachman (Nordic Hotels), Heiki Mägi (Pärnu MV), Liis Meeras (TÜPK)

1600-1630 Lõpetamine

Osalejaid vaata kolledzhi kodulehelt